Terje Ojaveri isikunäitus „Hüpates üle varju“ Haapsalu linnagaleriis on nii mõjus, et nõrganärvilistele seda ei soovitaks. Seda enam tasub julgus kokku võtta ja Ojaveri maailma pilk heita. Näitus on avatud 30. augustini.
Näitus koosneb autori valitud 11 skulptuurist, mille hulgas on “Autoportree kaamelina” (2012) ja installatsioon “Elajas (2019) ning liikuvate kivimulaažide installatsioon. Näitust saadab 1999. aastal valminud meditatiivse video “Reis tuulevihinaga” audiofoon.
Just selle Haapsalu näituse jaoks lõi Ojaver teose „Hüpates üle varju“, mis andis näitusele ka pealkirja. See monumentaalne skulptuur, mis peaaegu ei puuduta maad, on üle-elusuurune muumiana mõjuv naisfiguur, millel on alumiiniumist roosad turbotiivad.
Terje Ojaver: „See on tagasivaatav ja kogu mu loometegevusega seonduv autobiograafiline manifestatsioon, mida iseloomustab – nagu ka kogu näitust – naise vägi ja uhkus. See on valusalt groteskne ning eneseirooniaga vürtsitatud.“
Näitusel domineeriv figuur, mis on rajatud kunstniku minakujutisele ning millel varieeruvad ilmed ja meeleolud, moodustab Ojaveri loomingus olulise osa, selle kaudu jutustab ta naise reaalsest ning illusoorsest positsioonist, kuid pakub samas suure üldistuse üldinimlikel teemadel.
Haapsalu Linnagalerii: „Terje Ojaver on hunt lambanahas, keda ei tohi tuppa lasta. Ta peab jääma metsa ja põllu piirile, ihalema taltsa kodulooma muretut põlve – sest midagi paremat pole ju tänasel ühiskonnal naisele pakkuda…“
Terje Ojaveri iseloomustab klassikalise skulptuuri kaanonite sidumine vastuoluliste tehniliste ja narratiivsete lahendustega, olgu nendeks abstraktsed ja figuratiivsed monumendid, kohaspetsiifilised installatsioonid, performatiivseid parafraasid, video või klassikaline skulptuur.
Näitus Haapsalu Kultuurikeskuses asuvas Linnagaleriis (Posti 3) on avatud kolmapäevast pühapäevani augusti lõpuni. Näitust aitasid teoks saada Eesti Kultuurkapital, Mari-Ann Vaaro ja Jüri Ojaver.
Terje Ojaver (sünd 1955) on skulptor, kelle loomingut on eksponeeritud rohkearvulistel isiku- ja grupinäitustel nii kodu- kui ka välismaal, teiste seas Sorose Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse ja Kunstnike Liidu aastanäitustel, Prantsusmaal Lorraine’is Lahaymeix`s, Riia skulptuurikvadriennaalil, Taanis Arhusis jm. Teiste teoste seas on ta lisaks loonud mälestusmärgi Betti Alverile Jõgeval, kindral Johan Laidoneri ratsamonumendi Viljandis ja skulptuuri „Hoolaud“ Valga Gümnaasiumi ette.
Terje Ojaver on lõpetanud Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis skulptuuri eriala . Ta on olnud Eesti Kujurite Ühenduse juhatuses aastatel 2005–2015; õpetanud Eesti Kunstiakadeemias ja Tartu Kõrgemas Kunstikoolis „Pallas“, viinud läbi üle kümne aasta meistriklasse joonistamise, vormi ja installatsiooni alal. Alates 1991. aastast on osalenud skulptuurisümpoosionidel Eestis ja Euroopas. Teda on auhinnatud Eesti Vabariigi kultuuristipendiumiga (1994) ja Eesti Kultuurkapitali aastapreemiaga (1999). Tema teosed kuuluvad KUMU, Tartu Kunstimuuseumi ja erakogudesse.
