Innovatsioonikeskuse Innokas tegevus on olnud aastaid silmapaistev ja kõikvõimalikest tunnustuskirjadest on Uuemõisas asuva keskuse sein raske. Innoka tegelik tähtsus selgub aga alles siis, kui näed, mida sealsed juhendajad su lapsega teevad ja mida laps on suuteline tegema, kui talle võimalus anda.
Eelmise aasta lõpus viisin viieaastase poja (siis veel nelja-aastane) Innokasse proovipäevale, kaheldes, kas nii väike laps saab keerulisena tunduva robootika ja arvutiprogrammidega hakkama. Nüüdseks on ta kohal käinud peaaegu iga nädal kolmel päeval ja mul ei ole olnud vaja küsida, kas täna lähme ka.
Selgus, et viieaastane suudab Innoka õpetajate innustamisel hakkama saada keerukate ülesannetega, mis samm-sammult lahendades annavad lapsele kindluse asuda kohe järgmise, veelgi keerulisema projekti kallale.
Robootika ongi nii üles ehitatud. Arvuti, elektroonika, programmeerimise ja Lego-klotside maailm jõuab välja keeruliste tulemusteni, mida laps kohe saavutada ei suuda, aga aegamisi valmivad ulmelised teosed. Iga uus saavutus – ja neid tekib igal külastuspäeval – annab lapsele eduelamuse, et järgmist projekti alustada.
Asi pole ainult robootikas ja väga nutikalt välja mõeldud Lego-programmides. Innoka juhendajate tegevust kõrvalt näinuna muigan alatihti rahulolevalt, kuidas nad oskavad lapsed iseseisvalt mõtlema ja tööle panna. Kohe esimesest päevast.
Juhendajad ei ninnu-nännuta lastega, kuid aitavad, kui laps seda küsib. Mida rohkem last julgustatakse, seda vähem ta küsib ja avastab ise.
Mõelge korra sellise olukorra peale: pärast koolitunde või pikka lasteaiapäeva tuleb ühte suurde ruumi kokku kümmekond või paarkümmend last. Eeldatavalt päevast väsinud. Kõik eri vanuses. Kõikvõimalikke mängulisi tegevusi on palju ja emotsioonidest peaks see ruum paks olema. Tegelikkus on aga see, et lapsed tegelevad keskendunult enda mänguliste projektidega, korratut ringijooksmist, valjuhäälset tormamist ja möllu näeb üliharva. Kui, siis hetkeks.
Muljetavaldav on see, kuidas Innokas käivad eri vanuses lapsed omavahel suhtlevad. 10- või 12-aastane aitab meelsasti viieaastast, kui see hätta jääb. Uuritakse teineteise roboteid, vesteldakse, arutatakse.
Juhendajatel on võluomadus lapsi distsiplineerida, aga teha seda kärkimata ja sõbralikult. Kord on kogu aeg majas, kuid see on kehtestatud nii, et laps ei tunne ennast allasurutuna.
Vastupidi, juhendajad käituvad lastega nagu võrdne võrdsega. Õigemini nii, et lapsed tunnevad end täiskasvanuga võrdsena. Ja alati tunnevad lapsed, et nad on Innokasse oodatud. Juhendajad võtavad neid igal päeval vastu nagu vanu sõpru ja hakkavad nendega kohe tegelema.
Kord viisin Innokasse ka oma kolmeaastase poja. Kuna Innokas on ka tavalisi arendavaid mänguvahendeid, mitte ainult keerulisi, siis arvasin, et ju ta tegeleb lihtsate klotsidega. Ei, kolmeaastane pandi arvuti taha, lauale Lego-projekti kast ning hetkelise nõutuse järel ehitas poiss robotit, mis lõpuks tegi igasugu vigureid. Ja seda ühe tunniga. Anna lapsele võimalus ja ta üllatab nii sind kui ka ennast.
Robootika on vaid osa Innoka tegevusest. Keemiatunnid, kosmosekool, virtuaalreaalsus, 3D-joonistamine – need on juba vanematele kui kolme- või viieaastastele, aga tundub, et need lapsed, kes on Innokas varakult alustanud, jõuavad järgmiste aju arendavate tegevusteni üllatavalt kiiresti.
Eile oli Innokas loovuspäev, kus lapsed näitasid muuhulgas enda valmistatud roboteid. Ehk aitab see video edasi anda seda, kui olulist asja Innokas teeb ja kuidas lapsed seda naudivad.
Ivar Soopan