Tänavu mais Haapsalu Veskiviigi sadamas tegevust alustanud purjetamiskool Hapsal ootab registreerima uusi purjetamishuvilisi noori. Tallinna Kalevi Jahtklubi pakub lastele tegevus aasta ringi, mitte ainult paari suvekuul.
“Hapsal tegevust eristab teistest samalaadsetest purjetamiskoolidest ja kursustest eesmärk,” ütles sel suvel Haapsalus lapsi treeniv Kalevi Jahtklubi tegevjuht Ain Roosma. “Viimastel aastatel on laste ja noorte purjetamine Haapsalus toimunud ainult paaril suvekuul, kuid Hapsal suudab pakkuda lastele aastaringset tegevust, mis lisaks suvistele veetreeningutele hõlmab merekultuuri, merehariduse ja nendega liituvate tegevuste tutvustamist. Talvisel hooajal jääpurjetamine, ujumine, erinevad saalialad ning vastavalt ilmaoludele välised tegevused. Me sooviks anda võimaluse tutvuda purjetamisega või teiste veespordialadega ka neile, kellel puudub ambitsioon või eeldus saada “suurmeistriks”.”
Kool meelitab vee peale ka lapsevanemaid, kellele korraldatakse väikelaevajuhi kursusi.
Praegu osaleb Hapsali treeningutel 13 last. Noorimad lähevad sügisel esimesse klassi, vanemad on 11-12-aastased. Praegune grupp lõpetab 30. juunil, uue soovijad saavad juba praegu end kogenud treeneri juurde kirja panna ning juulikuus Optimisti paadiga vee peale minna.
Vaata siinsest videost, kuidas Ain Roosma eile Haapsalus lapsi treenis:
Hirm kaob
Algkursus on kõigis vanuses lastele ühesugune. “Alustad ikka ühtmoodi. Optimist ongi selline paat, et näidatakse, milline see paat on, kuidas käitub…”
Purjetamisega alles tutvust tegevate laste puhul on Roosma sõnul tähtis võtta neilt ära hirm vee ees. ““Purjetamine ei jäta mitte kedagi ükskõikseks. Sul on kas hea või halb emotsioon. Mind sunniti sõitma viieaastaselt. Vanemad panid,” meenutas Roosma. “Ma kartsin paaniliselt. Kaks suve käisin, siis loobusin. Ilmselt said vanemad ka aru, et sellest ei tule midagi. Kui sa ikkagi ei jõua, psüühika ka sellest asjast üle ei käi, siis tekib hirm.” Hiljem naases ta purjtamise juurde ja ongi sellele alale truuks jäänud.
Roosma sõnul oli tema grupis kaks last, kes kartsid vette minna. Kui kõigile lastele said selga samasugused veeülikonnad ja päästevest ning nad nägid, et nendega jäävad nad veepinnale, mitte ei vaju põhja, siis hirm kadus. Lõpuks kargasid kõik koos kartmatult merre.
Veekartusest tuleb üle saada, sest paat võib ümber minna. Vettekukkumist ja tagasi paati ronimist harjutavad lapsed alguses kai ääres. Treeningud on näidanud, et lapsed saavad kenasti hakkama.
Kliki pildil ja vaata fotogaleriid Haapsalu purjetamistreeninguist:
Purjetamine õpetab hakkamasaamist
Kui palju on neid lapsi, kellest saab võistlussportlane? “See sõltub suunitlusest,” sõnas Roosma. “Kalevi Jahtklubis on nii, et see ongi meil spordikool ja kõik, kes algkursuse läbivad, neid piltlikult öeldes kohustuslikus korras pannaksegi sporti tegema. Nad käivad regulaarselt trennis, õpetatakse reegleid…”
Ka mõnest Haapsalus treenivast lapsest võib saada tippsportlane, aga siinsete treeningute eesmärk on pigem purjetamispisiku levitamine ja mitmekesise huvitegevuse pakkumine.
“Kui sa oled üksi paadis, siis need otsused, mis sa teed, need on sinu omad,” jutustas Roosma. “Purjetamine kasvatab otsustusvõimet, analüüsivõimet. Ta ju baseerub matemaatikal ja füüsikal. See ei tähenda seda, et pead olema hirmus kõva matemaatik, aga pead seda tajuma. Mõnele on seda antud ja mõnele ei ole. Nii lihtne või keeruline see ongi. Ega häid võistluspurjetajaid terves Eestis tuleb väga harva. Aga kui ta on siin kolm, neli, viis, kuus või seitse suve sõitnud, siis kõik need suured paadid ootavad neid avasüli.”
Haapsalu kaid on praegu jahte ja kaatreid nii tihedalt täis, et vaba kohta ei leia. Veel mõne aasta eest oli pilt palju nukram. “Kellel on raha, see ostab endale paadi, aga tal ei ole meeskonda. Kui tahakski võistelda või sõita lõbu pärast, siis on tal vaja ühte, kahte või kolme liiget, võisteldes rohkem. Kust need teadlikud võistlejad siis tulevad?” arutles Roosma. Purjetamisoskuse omandanud lapsed, kes hiljem läbivad ka väikelaevajuhi kursused, on oodatud seilama kõikvõimalikel alustele ja seda mitte ainult Eestis.
Haapsalu purjetamistreeningutel on tähtis osa füüsilisel ettevalmistusel. “Siin ei ole sellist kettaheitmise või odaviskamise plahvuslikkust vaja, aga sa pead olema väga sitke,” rääkis Roosma. “Sa ei anna järele… Sõltuvalt paadiklassidest on erinevad lihased, mis töötavad. Üldfüüsiline ettevalmistus läheb järjest tähtsamaks just nende jaoks, kes tahavad võistluspurjetamisega tegeleda. Ja ainuüksi sellepärast, et kui võistlus kestab näiteks neli tundi, sul töötavad pidevalt ainult ühed ja samad lihased. Need saavad räige ülekoormuse. Väsid ära.”
Selleks, et lihastraumasid vältida, tegeletakse võimlemisega, joogaga, ujumisega. “Viis, kuus aastat tagasi selle peale eriti ei mõeldud, aga nüüd on see järjest tähtsamaks muutumas,” ütles treener.
Haapsalu purjetamistreeningul osalemine maksab umbes 40 eurot. “Mis Haapsalu puhul on tänuväärne, et linn toetab päris kõvasti. Tallinnas võid sellisest toetusest ainult unistada,” märkis Roosma.
Ain Roosma treeningutele saab end kirja panna, kirjutades ain@kjk.ee.
