Valitsus otsustas koroonaviiruse leviku laienemise tõttu karmistada alates järgmisest teisipäevast avalike koosolekute, avalike ürituste ja spordivõistluste korraldamisele seatud piiranguid ning vähendada siseruumides toimuvatele üritustele lubatud inimeste arvu.
Siseruumides toimuvatele avalikele koosolekutele, üritustele ja spordivõistlustele lubatakse alates 29. septembrist praeguse 1500 asemel maksimaalselt 750 külastajat. Ürituste korraldajad peavad tagama distantsi hoidmise, kinni pidama kuni 50-protsendilise täitumuse nõudest ning tagama desinfitseerimisvahendite olemasolu ja desinfitseerimisnõuete täitmise.
Külastajate arvu senisest madalam ülempiir kehtib ka konverentsidele, teatrietendustele, kontsertidele, kinoseanssidele ning teistele avalikele üritustele ja koosolekutele, kus on statsionaarsed istekohad.
Külastajate arvu vähendamist siseruumides toimuvatel avalikel üritustel toetavad ka terviseamet ja valitsust nõustav teadusnõukoda.
Kultuurivaldkonna ühispöördumine ja ettepanekud viiruse leviku tõkestamiseks kultuurisündmustel
Kultuurisektoris tegutsevad oma ala professionaalid, kes hoolivad publikust, soovivad pakkuda tasemel kultuurisündmusi ja võtavad selle nimel äririske. Selles sektoris tegutsevad organisatsioonid ja ettevõtted on sarnaselt Eesti avalikkusega mures COVID-19 jätkuva leviku pärast riigis ja maailmas. Samas usume, et teadlikult ja ühtmoodi vastutustundlikult tegutsedes on võimalik nakatumise ohtu kultuurisündmusel minimeerida. Tuginedes viiruse õppetundidele esitavad allakirjutanud Vabariigi Valitsusele oma ettepanekud usaldusmeetmeteks kultuurisektoris, et hoida publiku, esinejate ja töötajate füüsilist ja vaimset tervist, kuid tagades Eesti kultuurielu jätkumine.
Allakirjutanute üldised seisukohad:
- Kultuur tööandja ja majanduse mootorina. Kultuurisektor elavdab majandust, andes tööd paljudele loovisikutele ja teenusepakkujate rühmadele alates tehnikafirmadest reklaamipartneriteni. Et kultuurisündmused annavad olulise põhjuse reisimiseks, siis toidab sektor kaudsemalt märksa enamaid ettevõtlusvaldkondi ja hoogustab turismi.
- Kohanemine. Kultuurisektori ellujäämise ja kestvuse võti seisneb viirusega kohanemises ja oma tegevuste kohaldamises, võttes tõsiselt arvesse rahva tervise kaitset ning töötades koos tervisekaitse spetsialistidega välja usalduslikud meetmed, millest laitmatult kinni peetakse. Terviseriskide minimeerimine on oluline osa kultuurisektori usaldusväärsusest ja teenuse kvaliteedist.
- Valdkonna sisene koordinatsioon. Algatusega liitunud organisatsioonid pakuvad välja sektoriülese tegutsemismudeli, mille alusel on võimalik kultuurisündmusi edasi korraldada, ning võtavad kohustuse oma liikmete ja partnerite hulgas kokkulepitud tingimuste elluviimist monitoorida. Usume, et kokkulepetest kinnipidamise suudab kõige tulemuslikumalt tagada parem koostöö, teadlikkus ja kultuurisektori eneseregulatsioon. Koostöös terviseekspertidega väärib kaalumist terviseteadliku või oma publiku tervisest hooliva kultuurikorraldaja märgistuse väljatöötamine avalikes toimumispaikades, kus kokkuleppeid järgitakse.
- Ühtlustatud sõnumid. Publiku käitumine ja kultuuriürituste piletimüük sõltub avalikust foonist. Soovime, et meetmete kinnitamise järel saavutame kokkuleppe võimuesindajate ja terviseekspertidega ka järgnevas: mis on lubatud, on ka avalikult soovitatud. Vastuoluline kommunikatsioon, sh soovitus sündmusi mitte külastada toob korraldajatele majanduslikku kahju.
- Professionaalsus. Professionaalsel kultuurikorraldajal on võimekus minimeerida osalejate nakatumisriski olenemata sündmuse tüübist, toimumiskohast või kunstiliigist ning tal on võimekus kehtivaid meetmeid oma publikule selgelt kommunikeerida. Professionaalsus on antud kontekstis mõiste, mis viitab korralduspädevusele.
- Vaimne tervis. COVID-19 vastases võitluses on veel vähe uuringuid, kuidas mõjub pikaajaline sotsiaalne distantseerumine ja eneseisolatsioon inimeste vaimsele tervisele. Kultuurisektoril on võimalus pakkuda keerulisel ajal mitte ainult kultuurielamust, vaid ka positiivseid emotsioone, vaimset tuge ja sotsiaalset kuuluvustunnet.
- Tervisekaitse on koostöö. Tervisekaitse on koostöö publikuga. Korraldaja ei saa ohutust tagada, küll aga saab võtta vastutuse kokkulepitud reeglitest kinni pidada ning seeläbi osalejate terviseriske minimeerida. Iga osaleja vastutab oma tervise eest loodud keskkonnas ise.
Kogemused, millest oleme õppinud
Sarnaselt Eesti tervishoiusüsteemile ja teistele sektoritele on ka kultuurivaldkond möödunud viie kuu jooksul saanud hulgaliselt õppetunde. Reastame oma järeldused alljärgnevalt:
- Saali mahutavuse piirarvu vähendamisel puudub tõenduspõhine seos nakkusohu vähenemisega. Olulist rolli mängib aga võimalus publikut hajutada. Keskenduda tuleks parematele hajutusmeetmetele sündmuskohtades ja võtta arvesse publikualade mahutavuse ning iste- ja seisukohtade sündmuste eripärasid, kandes hoolt, et külastajatel on võimalus hoida distantsi läbivalt kogu sündmuse vältel.
- Korraldada on võimalik nii fikseeritud iste- kui ka vabade seisukohtadega kultuurisündmusi. Mõlemal juhul tuleb lähtuda valitud publikuasetuse spetsiifikast. Istekohtadega sündmustel ei ole 50% mahutavuse nõue vajalik, küll aga tuleb eritähelepanu pöörata distantsi võimaldamisele publikualadel. Seisukohtadega sündmustel on oluline kriitiliselt hinnata publikualade mahutavust, tehes seda mitte üldpinna ruutmeetrite, vaid programmist osa saamiseks vajaliku ala mahutavuse järgi (nt lavaesine ala, istekohtade ja erinevate tasandite arv). Tingimuseks on 50% mahutavuse piirang, mis võimaldab inimestel endil hoida distantsi.
- Juhul, kui sündmusel või hoones on võimalik publikualad teineteisest eraldada, vältides eri aladel asuvate inimeste omavahelisi kokkupuuteid, arvestatakse sündmuse mahutavust ühe eraldatud ala mahutavust silmas pidades;
- Rohkem tähelepanu tuleb suunata publiku kontakti vähendamisele üldaladel, sest seal on omavaheliseks kokkupuuteks suurim võimalus;
- Välisartist, kes on saabunud valitsuse nimetatud “punastest riikidest”, peab tegema Eestisse saabudes COVID-19 testi. Testi tulemuste teada saamiseni on välisartist ööbimiskohas karantiinis. Kui test on negatiivne, saab välisartist astuda üles kultuurisündmusel, sealjuures kehtib nõue: “Negatiivse testitulemuse korral tuleb 7 esimest päeva olla piiratud eneseisolatsioonis ehk käia tohib küll tööl ja näiteks poes, kuid vältida tuleb mittevajalikke kontakte.” Juhime tähelepanu, et muusiku, laulja, näitleja, tantsija esinemine on töö, mis on vältimatu ja hädavajalik. Kui test on positiivne, ei saa artist kultuurisündmusel osaleda.
- Võimusesindajate poolt meedias välja öeldud sõnumid mõjutavad otseselt kultuurisündmuste külastatavust.
Ettepanekud
Kultuurisündmuste korraldajad on omavahel kokku leppinud ja soovitavad kõigi sündmuste läbiviimisel rakendada järgmisi usaldusmeetmeid:
- Teeme ettepaneku mahutavuse piirarvu mitte vähendada, vaid keskenduda parematele hajutusmeetmetele sündmuskohtades ja võtta arvesse publikualade mahutavuse ning iste- ja seiskukohtade sündmuste eripärasid, kandes hoolt, et külastajatel on võimalus hoida distantsi läbivalt kogu sündmuse vältel.
- Iga sündmuse korraldaja jagab COVID-19 viiruse vältimiseks tehtavaid samme oma kodulehel ja sündmuse eelkommunikatsioonis; sealhulgas peab olema hõlpsalt leitavad Terviseameti COVID-19 tõrje soovitused ning juhised toimumispaigas käitumiseks. Kodulehel ja teistes omakanalites on ligipääs HOIA rakenduse tutvustusele.
- Korraldaja rõhutab eelkommunikatsioonis vajadust saabuda kultuurisündmustele varakult, et vältida tunglemisel liigseid kontakte. Korraldaja on läbi mõelnud publiku liikumise plaani ning juhul, kui saalist väljumisel võivad tekkida järjekorrad, suunavad vastavalt koolitatud teenindajad publikut välja väikeste hulkade kaupa.
- Sündmusel liikuvad teenindajad kannavad visiire või maske, et publikuga suhtlev personal oleks kaitstud ning publik tunneks end teenindajatega suhtlemisel turvaliselt.
- Julgustame publikut kasutama visiire või maske. Korraldajad tagavad omalt poolt maskide kättesaadavuse toimumispaigas.
- Kohapeal kõlavad signatuurid, häälteated ja visuaalsed infokandjad tuletavad külastajatele meelde, kuidas käituda, et nakatumisriski minimeerida;
- Korraldaja reklaamib sündmuspaigas turvalist mobiilirakendust HOIA, mis teavitab kokkupuutest viirusekandjaga. Korraldaja palub publikul kultuurisündmuse ajal võimalusel hoida telefon hääletuna ja sisse lülitatud bluetooth’iga, et HOIA rakendus töötaks.
- Korraldaja hoolitseb selle eest, et kõik pileti ostnud külastajad saaksid COVID-19 viirustõrje meetmetega tutvuda enne sündmust. Tehnilise võimekuse olemasolul saadetakse eelteavitus kliendile e-posti teel või sõnumiga, lisatakse vastav märge piletile või piletimüügi keskkonda.
- Käte desinfitseerimise jaamad asuvad publikule kättesaadavas ja nähtavas kohas.
- Sündmuse toimumispaiku tuulutatakse ja koristatakse enne ja pärast igat sündmust. Hügieeninõuete täitmise kontroll on korraldaja kohustus.
- Korraldaja analüüsib toitlustusteenust osutava teenusepakkuja läbi võimalikud kitsaskohad ja veendub, et teenuse osutamisel minimeeritakse riske, mis on seotud nii järjekordade reguleerimise kui ka toidu ja joogi serveerimisega.
- Korraldaja rõhutab eelkommunikatsioonis, et respiratoorse nakkushaiguse sümptomitega (palavik, kuiv köha, hingamisraskused) inimestel on keelatud sündmusele tulla. Vajadusel on korraldajal õigus paluda haigusnähtudega inimesel lahkuda piletiraha tagastamata.
- Oluline! Uued piirangud ei hakka kunagi kehtima varem kui 10 päeva jooksul otsuse avalikustamisest. Juhul, kui sündmuse mahutavuse osas luuakse uued piirangud, on korraldajal õigus viia sündmused, mille müüki on alustatud enne piirangute kehtestamist, lõpuni algsel kujul. Näiteks, kui korraldaja on kehtiva korra alusel müünud sündmusele 1500 piletit, ei ole tal võimalik ootamatute uute piirangute korral jätta 750 inimest ukse taha.
- Ettepanek edasise koostöö osas: teeme ettepaneku moodustada teadlastest, terviseekspertidest ja kultuurivaldkonna esindajatest koosnev töögrupp, et vahendada parimaid praktikaid ning tõsta kogu kultuurisektori ja publiku teadlikkust viiruse leviku tõkestamisest. See aitab operatiivselt olukorda monitoorida, analüüsida meetmete tõhusust ning loob uusi teadmisi.
Ühispöördumisega on liitunud:
Alexela Kontserdimaja, Aivar Sirelpuu
Damn.Loud agentuur, Roman Demtšenko
Eesti Fonogrammitootjate Ühing, Rauno Haabmets
Eesti Jazzliit, Elo-Liis Parmas
Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus, Karin Laansoo
Eesti Pärimusmuusika Keskus / Viljandi pärimusmuusika festival, Tarmo Noormaa
Eesti Tantsuagentuur, Raido Bergstein
Eesti Tantsukunsti ja Tantsuhariduse Liit, Maria Uppin-Sarv
Eesti Etendusasutuste Liidu juhatuse nimel Margus Allikmaa
Festival Jazzkaar, Anne Erm, Eva Saar
Forum Cinemas OÜ, Kristjan Kongo
Fotografiska Tallinn, Margit Aasmäe
Full House Agency / Sound OÜ / Kinomaja, Danel Pandre
Genialistide Klubi, Jaan Kroon
I Land Sound, Taavet Bristol
Kai kunstikeskus, Kadri Laas
Klubi Laev, Maris Altsoo
Live Music Estonia, Henri Roosipõld
Macadam Music Agency / Macadam Group OÜ, Andrius Videnski
Made In Baltics Entertainment, Karl Sirelpuu
MTÜ Eesti Muusikafestivalid, Villu Veski
MTÜ Must Käsi / Kino Sõprus, Ivar Murd
Music Estonia, Ave Tölpt
Nargenfestival, Tõnu Kaljuste, Kadri Tikerpuu
Philly Joe’s Jazziklubi/MTÜ Tallinna Jazziklubi, Reigo Ahven
Pimedate Ööde filmifestival, Tiina Lokk
SA Eesti Ajaloomuuseum / Filmimuuseum / Teatri- ja muusikamuuseum, Peeter Mauer
SA Eesti Kontsert, Kertu Orro
SA Eesti Vabaõhumuuseum, Tanel Veeremaa
Tallinn Music Week, Helen Sildna
Tallinna Kunstihoone, Paul Aguraiuja
Nimekiri täieneb jooksvalt.
