Valitsus võttis täna vastu korralduse, mis sätestab Haapsalu muinsuskaitseala uue kaitsekorra. Seni kehtinud muinsuskaitseala põhimäärusest erineb kaitsekord suurema selguse ja paindlikkuse poolest.
Haapsalu linna ajalugu ulatub keskaega ja algab Haapsalu piiskopilinnuse juurde tekkinud asulast. Eesti ehituspärandi kontekstis kuuluvad kõik keskaega ehk linnalise asustuse vanimasse kihistusse ulatuvad linnakeskused kõige väärtuslikumasse osasse meie kultuuripärandist.
Haapsalu vanalinn on üks esinduslikumaid ja paremini säilinud ajaloolisi linnatuumikuid Eestis. See paistab silma terviklikult säilinud ajaloolise tänavavõrgu ning keskajast 20. sajandini pärineva hoonestusega, kus tooni annavad kaunid kuurortarhitektuuri näited, moodustades hästitajutava linnaruumilise terviku ja andes läbilõike linna kujunemisloost.
„Ajaloolised südalinnad on kultuuripärandina meie oluline ühine vara, mis loob paikadele ainuomase identiteedi. Lisaks pärandi kaitsmisele aitab uuendatud kaitsekord paremini esile tuua muinasjutulisele Haapsalule omast eripära ning kasutada pärandi potentsiaali piirkonna ja kogukonna arengus. Romantiline mereäärne asukoht, keskaegne linnus ja väikelinna hästi hoitud puitpitsiline arhitektuur on sageli põhjuseks, miks just Haapsalus armastatakse puhata ja aega veeta,“ rääkis kultuuriminister Heidy Purga.
Uus kaitsekord jagab Haapsalu muinsuskaitseala hooned kolme kaitsekategooriasse, millest hakkavad lähtuma nõuded tööde tegemisel. Suurele enamusele muinsuskaitseala hoonetest tähendab see rohkem paindlikkust ja vähem nõudeid.
Kui seni olid kõikides Haapsalu muinsuskaitseala hoonetes väärtuslikena kaitse all nii interjöörid kui ka eksterjöörid, siis uue kaitsekorraga kaob interjööride kaitse pea 96% muinsuskaitseala hoonetest. Kõrgemasse ehk A-kaitsekategooriasse, kus jätkub nii väärtusliku sise- kui ka välisilme kaitsmine, jääb 449 hoonest vaid 19.
Samuti leevenevad oluliselt tingimused C-kaitsekategooria hoonetel, mille autentsena säilitamine ei ole nõutav. Selliseid hooneid on 187.
Kaitsekorraga laiendatakse osaliselt muinsuskaitseala piire, vähendades samas kaitsevööndit. Selliselt piiride muutmise eesmärk on, et muinsuskaitseala oleks linnaruumis tajutav loogilise tervikuna.
2019. aastal kehtima hakanud muinsuskaitseseaduse alusel uuendab muinsuskaitseamet kõigi muinsuskaitsealade kaitse korraldust. Haapsalu ajalooline südalinn on olnud riikliku kaitse all alates 1973. aastast, ehitustegevust seni reguleerinud muinsuskaitseala põhimäärus kehtestati 2005. aastal.
Haapsalu muinsuskaitseala kaitsekorra kohta saab lähemalt lugeda muinsuskaitseameti kodulehel.
