Tänasel istungil kiitis valitsus heaks ehitusseadustiku muudatused, mille eesmärgiks on lõpetada punamonumentide ajastu Eesti avalikus ruumis. Eelnõuga kehtestatakse nõue, et hoone avalikult nähtav osa, samuti avalikult eksponeeritud monument, skulptuur, ausammas või muu taoline rajatis, ei tohi olla vaenu õhutav ega toetada või õigustada okupatsioonirežiimi, agressiooniakti, genotsiidi, inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteo toimepanemist.
„Eelnõu pakub kohalikele omavalitsustele kaua igatsetud selgesõnalist tuge punavõimu ülistavate monumentide ja sümboolika eemaldamiseks. Konkreetset õigusnormi, millele tavaolukorras tugineda, seni ehitusseadustikus kahjuks polnud. Eelnõu loob tervikliku õigusraamistiku, sätestades nii selle, millised ehitised on keelatud, kui ka järelevalve ning vaidluste lahendamise korralduse,“ rääkis justiitsminister Lea Danilson-Järg.
Kui omavalitsus jääb enda territooriumil uute nõuete jõustamisega hätta või ei astu vajalikke samme, saab sekkuda justiitsministeerium, määrates sunniraha või asudes teatud juhtudel vajadusel ise monumenti eemaldama. Vaidluste lahendamiseks näeb eelnõu ette valitsuskomisjoni, kes annab hinnangu, kas hoone või rajatis vastab nõuetele. Komisjoni ülesanded, töökorra ja koosseisu otsustab valitsus, kuid kindlasti peab sinna kuuluma muinsuskaitseameti esindaja.
„Monumentide või ehitiste küljes oleva sümboolika nõuetele vastavuse hindamiseks ei ole võimalik seada täiesti objektiivseid kriteeriume. Vaidluste lahendamisel on seega oluline tagada kaalutlusruum, et saaks arvesse võtta ka julgeoleku aspekte ning ühiskondlikku tunnetust. Valitsuskomisjon hindab iga objekti sisuliselt ja eraldiseisvalt,“ kinnitas justiitsminister Lea Danilson-Järg.
Muinsuskaitse alla olevatele ehitistele ja monumentidele rakenduvad ka edaspidi muinsuskaitse seaduses ette nähtud nõuded.
„Kaitse all olevate kultuuriväärtuste kadumist karta pole. Kuni objekt on kaitse all, seda lammutada või ümber ehitada ei või, vastasel korral ähvardab kriminaalkaristus. Muinsuskaitse all olevate objektide uute nõuetega kooskõlla viimiseks vajalike tööde teostamiseks tuleb esmalt hankida muinsuskaitseametilt luba. Kui ametiga ühist keelt ei leita, annab siduva hinnangu loodav valitsuskomisjon,“ selgitas justiitsminister.
Eelnõuga nähakse ette, et ehitised tuleb nõuetega kooskõlla viia kolme kuu jooksul muudatuste jõustumisest. „Tähtaeg on suhteliselt lühike, sest punamonumentide eemaldamise vajadus on pikalt jutuks olnud, ega tule ilmselt kellelegi üllatusena. Mitmed omavalitsused on juba jõudnud osa nõukogude monumente enda territooriumilt eemaldada. Suur eeltöö on tehtud ka riigikantselei juures tegutseva nn punamonumentide töögrupi poolt – olukord on kaardistatud ning toetatakse omavalitsusi ausammaste eemaldamisel. Nüüd on aeg see töö kiiresti lõpule viia,“ rõhutas justiitsminister.
