1. jaanuarist kohaldub uus Euroopa Liidu mahepõllumajanduse määrus, samuti jõustub mahepõllumajanduse seadus ning ministri määruste muudatused. Millised on uued mahepõllumajanduse nõuded ja mida peagi jõustuvad aktid kaasa toovad, sellest annab ülevaate maaeluministeeriumi taimetervise osakonna valdkonnajuht Marika Ruberg.
Euroopa Liidu mahepõllumajanduse määrus võeti vastu 2018. aastal ning selle peamised eesmärgid on tarbija usalduse tagamine, lihtsamad ja selgemad nõuded, erisuste lõpetamine nõuetest, kontrollsüsteemi harmoniseerimine ja integreerimine ametliku kontrolli määrusesse ning impordirežiimi muutmine.
Mahepõllumajanduse nõuete ühtlustamine aitab kaasa Euroopa rohelise kokkuleppe ning Euroopa Liidu „Talust taldrikule“ ja elurikkuse strateegia eesmärkide täitmisele. Komisjon on neis strateegiates seadnud eesmärgi jõuda selleni, et aastal 2030 haritaks vähemalt 25% liidu põllumajandusmaast mahepõllumajanduslikult ning mahevesiviljeluse osakaal oleks märkimisväärselt suurem.
Rohkem mahepõllumajanduse märgisega tooteid
Määruse reguleerimisala on laiendatud toodetega, millel on seos põllumajandusega. Nüüdsest saab lisaks toiduks või söödaks mõeldud põllumajandustoodetele toota mahepõllumajanduslikult näiteks ka villa, puuvilla, töötlemata nahku, eeterlikke õlisid, mesilasvaha jms.
Toitlustus jääb jätkuvalt määruse reguleerimisalast välja, samas on mahetoitlustusele kehtestatud riigisiseseid nõudeid. Samuti ei saa ka edaspidi jahindusest ja looduslikust kalapüügist saadud tooteid mahepõllumajandusele viitavalt märgistada.
Kontroll maheettevõtete üle muutub riskipõhisemaks
Üldreeglina jääb alles kohustus kontrollida kõiki mahetootjaid igal aastal kohapeal. Samas koheldakse paindlikumalt ettevõtteid, keda hinnatakse olevat madala riskiga – neid võib kontrollida ka iga kahe aasta tagant. Madala riskiga ettevõttel ei tohi olla eelneva kolme aasta jooksul tuvastatud mahepõlumajanduse nõuete rikkumisi.
Põllumajandus- ja Toiduamet peab arvestama riskide hindamisel ettevõtte suurust, struktuuri, mahepõllumajanduse valdkonnas tegutsemise aega, tootekategooriaid, toodete kogust ning väärtust. Samuti võetakse arvesse mahepõllumajanduse nõuetest erandite taotlemine ning tõenäosus, kas mahetooted võivad seguneda tavatoodetega või saastuda toodetega, mis mahepõllumajanduses pole lubatud.
Pakendamata mahetooteid turustavad väikesed jaemüüjad ei pea ettevõttele tunnustamist taotlema
Tunnustamise kohustusest vabastatakse väikesed jaemüüjad, kes turustavad pakendamata mahetooteid alla 5 000 kg aastas ning kelle pakendamata mahetoodete müügi aastakäive ei ületa 20 000 eurot; samuti kehtib erand juhul, kui sertifitseerimise võimalik kulu on suurem kui 2% ettevõtja müüdud pakendamata mahepõllumajanduslike toodete kogukäibest. Oma tegevusest peavad nad siiski Põllumajandus- ja Toiduametit teavitama ning andmed nende kohta kantakse mahepõllumajanduse registrisse.
Mahepõllumajanduslikult kasvatamiseks sobiv seeme muutub mahetootjatele kättesaadavamaks
Sobiva seemne kättesaadavuse parandamiseks kehtestatakse erand seemne valdkonna õigusaktidest ning antakse võimalus viia turule mahepõllumajanduslikku heterogeenset paljundusmaterjali. Tegemist on sordita taimse paljundusmaterjaliga, mis ei vasta ühtlikkuse poolest sordi mõiste nõuetele. Seetõttu ei ole võimalik seda sertifitseerida seemne valdkonna õigusaktide kohaselt.
Materjal on vastupidav haigustele ja kahjustajatele, mistõttu on kasulik seda kasutada mahepõllumajanduses. Materjali võib turule viia pärast seda, kui Põllumajandus- ja Toiduamet on selle heaks kiitnud ja seejärel sordilehte kandnud.
Tavaseemne kasutamist lubav erand on kavas kaotada 15 aasta jooksul määruse jõustumisest. Selleks, et hinnata maheseemne kättesaadavust turul, tuleb jätkuvalt kasutada maheseemne andmebaasi ning esitada Euroopa Komisjonile ja teistele liikmesriikidele tavaseemne kasutamiseks väljastatud lubade kohta aruanne.
Jätkub mullapõhise taimekasvatuse põhimõtte järgimine
Mahepõllumajanduslik taimekasvatus peab toimuma elavas mullas või mullas, mis on segatud mahetootmises väetamiseks lubatud toodetega vahetult aluspinnase ja aluspõhjakivimite peal.
Mahepõllumajanduskultuure pole lubatud kasvatada kasvulavadel. Erandina on lubatud kasvatada pottides dekoratiivtaimi ja maitsetaimi, mida müüakse lõpptarbijale koos potiga. Samuti on lubatud kasvatada pottides või konteinerites ümberistutamiseks mõeldud seemikuid või istikuid.
Lubatud on ka mahepõllumajanduslikust seemnest idandite, võrsete ja noortaimede tootmine üksnes seemnetes olevatest toiduvarudest, niisutades neid puhtas vees. Keelatud on kasutada kasvusubstraati; kasutada võib vaid inertset keskkonda seemnete niiskena hoidmiseks.
Loomakasvatuses on endiselt esikohal loomade heaolu nõuded
Jätkuvalt peetakse oluliseks loomade heaolu, seetõttu on keelatud maheloomade pidamine puuris ning loomad tuleb lasta vabaalale, kui ilmastikutingimused seda võimaldavad.
Loomade isoleerimine ja lõastamine on üldjuhul keelatud. Erandina on see lubatud juhul, kui see on vajalik töötajate ohutuse või loomade heaolu tagamiseks. Samuti võib loomi lõastada väikestes farmides, kus on alla 50 looma. Sel juhul peavad loomad pääsema karjamaale karjatamisperioodil ning vabaalale vähemalt kaks korda nädalas ka sel ajal, kui karjatamine ei ole võimalik.
Loomadelt sarvede eemaldamine ja nudistamine on lubatud Põllumajandus- ja Toiduameti loal vaid üksikjuhtudel, kui see on vajalik töötajate ohutuse või loomade heaolu tagamiseks.
Võrreldes seni kehtinud Euroopa Liidu mahepõllumajanduse määrusega on lisandunud küülikute ning hirvede pidamise detailsed nõuded.
Selleks, et tavaloomade kasutamise erandi saaks järk-järgult lõpetada, on vaja hinnata maheloomade kättesaadavust turul. Põllumajandus- ja Toiduamet avaldab oma veebilehel lisaks maheseemne andmebaasile ka maheloomade andmebaasi, et nende turustamisest huvitatud tootjad saaksid vabatahtlikult oma turustatavad loomad sinna sisestada. Kui turul on saada vajalikust liigist või tõust maheloomi, siis ei väljasta amet luba tavaloomade toomiseks ettevõttesse.
Loomi söödetakse mahepõllumajandusliku söödaga. Erandina on lubatud Põllumajandus- ja Toiduameti nõusolekul kasutada noorsigade ning kuni 18 nädala vanuste noorlindude söötmisel kuni 5% tavatootmisest pärit proteiinsööta juhul, kui mahepõllumajanduslikku proteiinsööta ei ole turul saada.
Sama piirkonna väiketootjatele võimaldatakse rühmasertifitseerimist
Samas geograafilises piirkonnas tegutsevatele tooteid ühiselt turustavatele väiketootjatele võimaldatakse rühmasertifitseerimist, mis peaks nende tegevust lihtsustama ja soodustama mahepõllumajandusele üleminekut.
Tootjate rühma saavad kuuluda põllumajandus- või vesiviljelustootjad, kes võivad lisaks tegeleda ka toodete töötlemise ning turule viimisega. Tootjate rühma liikmetele kehtivad lisanõuded; näiteks võib nende ettevõtte mahetootmise maksimaalne käive olla kuni 25 000 eurot aastas, ettevõtte suurus võib olla kuni 5 hektarit (kasvuhoonetootmise puhul kuni 0,5 hektarit) ning püsirohumaad võib olla kuni 15 hektarit.
Tootjate rühm peab kehtestama oma sisemise kontrollsüsteemi ning määrama vastutava isiku. Tootjate rühmale väljastatakse ühine sertifikaat, rühma liikmetel ei ole õigust saada individuaalseid sertifikaate samade tegevuste kohta. Kui tootjate rühma või mõne selle rühma liikme kontrollimisel tuvastatakse mahepõllumajanduse nõuete rikkumine, siis mõjutab see rühma ühist sertifikaati kuni selle kehtetuks tunnistamiseni, kui rikkumine on tõsine.
Uue määrusega tagatakse parem kontroll impordi üle
Pärast määruse jõustumist ja viieaastase üleminekuperioodi lõppemist peavad tunnustatud kontrollasutused, kes teevad mahepõllumajanduse kontrolle kolmandates riikides, kontrollima Euroopa Liitu imporditavaid tooteid liidus kehtivatele nõuetele. Praegu kehtiva korra kohaselt rakendatakse kolmandates riikides erinevaid standardeid, mis on Euroopa Liidu mahepõllumajanduse nõuetega samaväärsed. Tunnustatud kolmandate riikidega sõlmitakse kaubanduslepingud.
Tarbijate usalduse tagamine on olulisel kohal
Selleks, et takistada mahepõllumajandusele viitavate märgiste pettuslikku kasutamist, on muudetud tunnustamise otsuse kehtetuks tunnistamise aluseid ja suurendatud rahatrahvi tavatoote teadliku turustamise eest mahepõllumajandusele viitava märgistusega.
Muudatuse kohaselt võib Põllumajandus- ja Toiduamet ettevõtte tunnustamise otsuse kehtetuks tunnistada ka juhul, kui isik on toime pannud tõsise, korduva või jätkuva mahepõllumajanduse nõuete rikkumise. Kehtiva seaduse kohaselt sai seda teha ainult korduva nõuete rikkumise puhul.
Uued rahatrahvi määrad sellise toote mahepõllumajandusele viitava märgistusega teadliku turustamise eest, mis ei ole toodetud või ette valmistatud mahepõllumajanduse nõuete kohaselt, on füüsilisele isikule kuni 300 trahviühikut ning juriidilisele isikule kuni 32 000 eurot.
Euroopa Liidu mahepõllumajanduse määruse ning selle alusel vastu võetud rakendusaktide ja delegeeritud aktidega saab tutvuda Euroopa Liidu õigusaktide portaalis.
Samal ajal jõustub mahepõllumajanduse seadus, millega viiakse riigisisesed õigusaktid vastavusse Euroopa Liidu mahepõllumajanduse määrusega. Jõustuva seaduse ning selle alusel vastu võetud ministri määruste muudatustega saab tutvuda Riigi Teataja veebilehel.
