Haapsalu linn ja Lääne-Nigula vald otsustasid mitte jätkata kohtuteed riigi vastu pärast seda kui 16. augustil tagastas Tallinna Halduskohus linna ja valla kaebuse Vabariigi Valitsuse 30. juuni istungil vastu võetud otsuse kohta, millega Eesti taaste- ja vastupidavuskavast arvati välja Turba- Rohuküla raudtee rajamine lõigul Turba-Risti.
Kohus tegi Haapsalu linna ja Lääne-Nigula valla kaebuse põhjal järelepärimise rahandusministeeriumile, mis selgitas, et taaste- ja vastupidavuskava muutmiseks peab Eesti valitsus oma ettepanekutele saama nõusoleku ning sõlmima uue kokkuleppe Euroopa Komisjoniga, samuti peab oma heakskiidu andma Euroopa Liidu Nõukogu.
Seega ei ole oktoobris 2021 kinnitatud taaste- ja vastupidavuskava seni muudetud ega Turba-Risti raudteelõigu rajamise investeeringut sellest välja jäetud. Teisisõnu, Vabariigi Valitsuse 30. juuni protokolliline otsus oli menetlustoiming, mitte haldusaktiga, teatas Haapsalu linnavalitsus.
Ministeerium on täiendavalt selgitanud, et muudetud kava võib jõustuda mitte varem kui kevadel 2023. Seega ei ole kohtu hinnangul otsustatud, et taaste- ja vastupidavuskava oleks üldse muudetud ning Turba-Risti raudteelõigu rajamise investeering väljajäetud.
Turba-Risti raudteelõigu rajamise projekt ei ole kallinenud ega ületa taasterahastu kasutamise tingimustes ette nähtud tähtaegu. Euroopa Komisjoni suunis Eesti taaste- ja vastupidavuskava kärpimiseks oli vaid 120 miljonit eurot, kuid Vabariigi Valitsus tegi 30. juunil ettepaneku kärpida 360 miljonit eurot.
“Meie edasine tegevus on Eesti valitsusele ja Euroopa Komisjonile selgitada, et AS Eesti Raudtee on riigihankega leidnud Turba-Risti raudteelõigu ehitaja ning seetõttu on teada, et selle hanke puhul ei saa rääkida ehituse kallinemisest, sest hangitud tööde maksumus jääb prognoositud eelarve piiridesse,” ütles Haapsalu linnapea Urmas Sukles. “Täiendavalt on siduvate pakkumustega kaetud põhimaterjalide (rööpad, liiprid) ost, ehitusega oli plaanis alustada juulis 2022.”
Kui praegu ehitust ei alustata, siis on tulevikus seda teha väga palju kallim seoses teiste käivituvate suurte raudtee-ehitustega ning üldise majanduskriisiga, märkis Sukles.
“Mõistame, et taaste- ja vastupidavuskava võib olla vaja muuta ja teiste projektide eelarved tahavad ülevaatamist, kuid meile jääb arusaamatuks, miks hästi ettevalmistatud projektiga ei soovita edasi liikuda ning miks me peame vähemalt kolmveerand aastat kaotama?” küsis Sukles. “Ehitusluba on väljastatud, elektriliitumiste eest on riigi rahaga makstud, ehitajad saaksid juba täna tööd, riik ja omavalitsused maksutulu. Hiiumaa, Vormsi, Haapsalu ja Lääne-Nigula inimesed ootavad raudteed, sest raudtee on kiire, turvaline, keskkonnasõbralik ja igati ka Euroopa transpordipoliitikale vastav.”
“Kui riik sõlmib lähiajal Eesti Raudteega rahastamislepingu Vabariigi Valitsuse ja Euroopa Komisjoni vahel juba 2021. aastal kokku lepitud 34 miljoni euro eraldamiseks raudtee-ehitusele, siis on võimalik taas avada rongiliiklus Ristini 2024. aasta lõpuks ehk 29 aastat pärast selle sulgemist „ajutiselt“,” lausus Sukles.
Praeguseks on rongiliiklus avatud Riisipere-Turba (7 km) lõigul. Ehitusluba on väljastatud Turba-Risti lõigule (15 km). Projekteerimistööd käivad Risti-Saunja lõigul (22 km), projekteerimisleping on sõlmimisel Saunja-Haapsalu lõigul (10 km) ning projekteerimis ettevalmistavad tööd on käimas Haapsalu-Rohuküla lõigul (7 km).
