Saue vallavalitsus tunnistas oma 15. jaanuari korraldusega nõuetele vastavaks Turba aleviku ja Harju-Läänemaa piiri vahelise raudteelõigu taastamise keskkonnamõjude hindamise (KMH) aruande. Raudee taastatakse ajaloolises koridoris, teatas Lääne Raudtee.
Sellega on keskkonnamõjud hinnatud kogu trassil Riisiperest Rohukülani ning saab edasi minna projekteerimistingimuste koostamise ja projekteerimisega.
AS Eesti Raudtee on saanud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumilt ülesande alustada edasiste tegevustega Turba-Haapsalu-Rohuküla raudtee
projekteerimise algatamiseks.
Väljavõte keskkonnamõju hindamise kokkuvõttest
Käesoleva keskkonnamõju hindamise objektiks on Haapsalu raudtee taastamise lõik vahemikus Turbast Lääne- ja Harju maakonna piirini. Raudtee taastatakse endise raudteetammi kohale. Olemasoleva tammi laiendatakse ning selle materjal kasutatakse maksimaalses mahus ehitustöödeks. Raudtee projektkiiruseks on plaanitud 160 km/h. Raudteed kasutavad reisirongid, perspektiivis kaubarongid. Hinnataval raudteelõigule on plaanitud üks peatus Ellamaale.
Töös hinnati nelja piirkonna alternatiivseid lahendusi:
- Lõikumine Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla maanteega,
- võimalik juurdepääsu tagamine raudteest põhja jäävate katastriüksustele,
- raudtee ülesõidukoht Ellamaa asulas
- raudteeõgvendus Ellamaa asula ja Läänemaa piiri vahel.
Kavandtaval tegevusel puudub vastuolu arengukavade ja planeeringutega. Raudtee ei põhjusta piiriülest mõju. Raudtee mõjuraadiuses ei ole Natura alasid.Raudtee ja alternatiivide mõju hinnati looduskeskkonnast ja sotsiaalsest keskkonnast lähtudes.Olulisi negatiivseid mõjusid looduskeskkonnale ei tuvastatud. Mõningal määral toob raudteeliiklus endaga kaasa metsloomade (linnud, imetajad, kahepaiksed, roomajad) hukkumisi.
Võimaluselt tuleb vältida raudtee tarastamist asulate vahelisel alal. See võimaldab loomadel liikuda. Alternatiivsed lahendused looduskeskkonnale avalduva mõju osas üksteisest mõõdetavalt ei erine.
Raudtee läbib osaliselt turbamaardla. Maavara ratsionaalse kasutamise seisukohast tuleb raudteetammi alla jääv maavara väljata ning kasutada sihtotstarbeliselt. Alternatiivid maavara kaevandatavuse seisukohast ei erine.Raudtee rajamine toob endaga kaasa minimaalselt heiteid vette ja õhku. Välisõhusaaste eesmärkide saavutamiseks välja töötatud meetmed näevad ette Eestis (elektri)raudteevõrgu laiendamist, kuna see vähendab maanteekoormust.
Mõju hindamise raames müramudeldusest selgub, et rongiliiklus toob endaga kaasa mõningase mürataseme mõju, kuid see jääb lubatud piiresse. Lõikumisel Ääsmäe- Haapsalu-Rohuküla maanteega põhjustab vähem müra rongiliiklus, mis toimub üle maantee (raudteeviadukt) ja pisut rohkem müra rongiliiklus, mis kulgeb maantee alt (maanteeviadukt).
Sotsiaalsest küljest võib eelistada neid raudteealternatiive, mis toovad kaasa väiksemad muutused elukeskkonnas ning on odavamad.Eelnevast lähtudes jõuti järeldusele, et eelistatud alternatiivideks on raudteeviadukt üle maantee, raudteest põhja poole jäävatele katastriüksustele ligipääsu tagamine läbi Ellamaa asula, ülesõidu jätmine võimalikult olemasoleva koha lähedusse ning raudteeõgvenduse rajamine.
Kavandatava tegevuse positiivseks mõjuks on raudteeäärsete asulatele lisanduv transpordivõimalus. Tootjatele lisandub perspektiivis maanteetranspordile kaubaveo võimalus raudtee kaudu (korraga suuremad mahud, veoühiku hind teoreetiliselt odavam). Mõlemad kombinatsioonis pakuvad soodsamat võimalust arendada ettevõtlust väljaspool Tallinna lähipiirkonda.
Aga miks pärnu raudteed ei saa korda teha ja rongid sinna uuesti käima kas otsustajate seas on haapsalu inimesed või mis viha selle lelle-pärnu liini vastu on?