USA presidendi Donald Trumpi ettarvamatu tariifipoliitika on süvendab globaalselt valitsevat muret suuremate majanduste käekäigu pärast, mis omakorda tekitab surve naftahindadele.
Kui märtsi alguses kaubeldi Brent toornaftaga 69 dollari lähedal barreli kohta, siis märtsi viimasel päeval ulatus barreli hind ligi 75 USA dollarini.
Circle K mootorikütuste hinnastamisjuhi Indrek Sassi sõnul on Trumpi tariifidega mängimine viinud olukorrani, kus ebastabiilsus ja teadmatus tulevikus osas on mõjunud naftahindadele kergitavalt.
“Trumpi juba olemasolevad tollimaksud Mehhikole, Kanadale ja Hiinale ning ähvardused kehtestada lisatollid näiteks Hiinast imporditavatele kaupadele mõjuvad maailma suurimatele majandustele pärssivalt. Kaubandussõda on mõjunud Hiina sisetarbimisele negatiivselt ning suured riigid üle maailma peavad mõistatama, kas Trumpi ähvardustel on tõsi taga või mitte,” selgitas Sassi. “Nende viimaste arengute tõttu on globaalne naftahind võtnud suuna üles.”
Lisaks ähvardab Trump Vene naftat täiendavate sanktsioonidega. Vene nafta suurimad ostjad on Hiina ja India ning kui Venemaa toodang jõuab sanktsioonide tõttu nendeni vähemal määral, annab see tõuke hindade kasvule ja võimaluse ülejäänud OPEC+ liikmetele oma toodangut ja eksporti suurendada.
“Ilmselt on Trumpile kohale jõudnud, et Venemaa venitab Ukraina-Vene rahuplaaniga ning kui USA-Venemaa suhete parenemise arengu protsess ootamatult läbi saab, võib eeldada naftahinnale uut survet,” märkis Sassi.
“Alates 1. aprillist andis Venemaa korralduse sulgeda kaks Kasahstani peamise torujuhtme Musta mere eksporditerminali pumplat, mis vähendas torujuhet haldava konsortsiumi CPC naftaeksporti 700 000 barreli võrra päevas. USA sanktsioonid vähendasid märtsis Venezuela naftaeksporti 11% võrra, mis tähendab, et olemasolevatel ja potentsiaalsetel tulevastel sanktsioonidel on kindel mõju,” lisas Sassi.
Trumpi tariifipoliitika ei mõjuta ainult globaalset majandust, vaid on pea peale keeranud ka USA siseturu ning ähvardab USA majanduse langusesse saatnud. Seda ennustavad USA tähtsamad majandusnäitajad, nagu tarbijate kindlustunde langus, USA aktsiaturgude korrektsioon ja viimase 12 kuu kõrgeim inflatsioon. Atlantic FED GDPNow mudel ennustab USA esimese kvartali majanduslanguseks 2,8%.
“Kui Trump soovib USA majanduse viia järgmisel aastal toimuvateks vahevalimisteks tagasi kasvule ning näidata end siseriiklikult tugeva juhina, on ta sunnitud tariifidega mürgeldamise hiljemalt käesoleva aasta sügiseks ära lõpetama, kuid nagu oleme näinud, on kõigil tuleviku osas ebakindlus ning loogilisi prognoose on raske teha,” ütles Sassi.
Kõigele lisaks võib nafta hinna tõusu mõjutada ka Iraani naftaekspordi vähenemine. USA sanktsioonid on vähendanud turule jõudva Iraani nafta kogust ning Iraani nafta peamiseks tarbijaks on hetkel jäänud Hiina. Kui USA-l õnnestub Iraani nafta täielikult blokkida, siis maailmaturule jõudev naftakogus langeb ja surve hindadele kasvab.
Trumpi uued tariifid
Donald Trump teatas eile ulatuslikest tariifidest, mis on osa tema nn “vabanemispäeva” kaubanduspoliitikast.
Trump kehtestas 10% imporditollimaksu kõikidele riikidele, kuid suurendas tariife umbes 60 riigile, mida ta nimetas “halvimateks rikkujateks”. Näiteks Euroopa Liidu tariifiks määrati 20%, Hiinale 34% ja Vietnamile 46%.
Tariifid hakkavad kehtima 5. aprillil (10% tariifid) ja kõrgemad määrad alates 9. aprillist. Eksperdid hoiatavad, et see võib tõsta hindu USA tarbijatele, vähendada ettevõtete kasumlikkust ja suurendada majanduslanguse riski.
Hiina ja Euroopa Liit kritiseerisid otsust teravalt ning valmistuvad vastumeetmeiks. Samuti on oodata laialdasi tagajärgi globaalsetele turgudele, kus aktsiahinnad juba langesid.
Kanada ja Mehhiko jäeti üldistest tariifidest välja, kuna neil on juba kehtivad tollimaksud USA-ga. Lisaks ei mõjuta uued tariifid terast, alumiiniumi ega autosid, millele on juba tollimaksud kehtestatud.
Trump rõhutas oma kõnes, et tariifid aitavad taastada USA tööstuse konkurentsivõime ja vähendada kaubandusdefitsiiti. Ta nimetas seda päeva “majandusliku iseseisvuse väljakuulutamiseks”.
USA aktsiaturgudel toimus järsk langus: S&P 500 indeks langes 3%, Nasdaq 3,8% ja Dow Jones 1,8%. Samal ajal tõusis kulla hind rekordtasemele, mis viitab investorite riskihirmule.
Mitmed riigid peavad Trumpi otsust provokatiivseks ja kaubandussõda süvendavaks sammuks. Näiteks Iisraelile kehtestati ootamatult 17% tariif, kuigi riik oli just tühistanud kõik tollimaksud USA kaupadele.
