Järgmise aasta toiduainete hindu mõjutavad regiooni kõrgeimad energiahinnad, palgasurvest tingitud kasvavad tööjõukulud, tooraine maailmaturu hinnatõusud ning uued maksud ja maksutõusud, tõdesid toidutööstuste ja kaubanduse esindajad tänasel Toiduliidu korraldatud pressikonverentsil.
Eestis on kallinenud toidukaubad teistest Euroopa Liidu riikidest kiiremas tempos. 2021. aasta augustiga võrreldes on toidukaupade hinnad Eestis kasvanud 40%. Ükski tegur ei toeta toiduainete hindade stabiliseerumist ka tuleval aastal.
„Nii toidutööstused kui kaubandus tegutsevad täna väga turbulentses majanduskeskkonnas ja paraku jõuavad ka kõik maksutõusud ja uued maksud toiduainete hindadesse,“ tõdes Toiduliidu juhataja Sirje Potisepp. „Hetkel näeme, et maailmaturul on toorainete hinnad pigem tõusuteel – valitseb globaalne toidunappus, aina uued haigused taime- ja loomakasvatuses ning kliimamuutused tõstavad tooraine puudust veelgi. Kuna Eestis on kõik kaubad ja teenused kallinemas, siis sellega kaasneb palgasurve ja tööjõukulude kasv, mis väljendub ka toiduainete hindades.“
Potisepp märkis, et nii lisanduvad Euroopa Liidu nõuded ning ka kohalikul tasandil tehtud otsused nõuavad toidutööstustelt suuri investeeringuid, mis on eelkõige seotud rohepöördega. Suurim muudatus lähiajal on jäätmereformi rakendumine, kus küll planeeritud maksupaketist loobuti, kuid mis toob kaasa muid lisakohustusi pakendiettevõtjatele, näiteks lisanduvad kulutused pakendijäätmete kokku kogumisel ja kohtkogumise ulatuslik laiendamine.
Lisaks soodustavad Eesti toidukaupade kõrget hinnataset võrreldes naabritega regiooni kõrgeimad energiahinnad, kuna nii toidusektor kogu ahelas kasvatajast kaubanduseni on üks energiamahukamaid. „Samas ei kiirusta toidutööstused pooldama toidu käibemaksu alandamist, mis järgmiseks aastaks tõuseb Euroopa Liidus suuruselt teisele kohale. Esiteks ei ole meil kindlust, mil määral käibemaksu alandamine jõuaks toiduainete lõpphindadesse. Teiseks tuleb arvestada, et toidu käibemaksu alandamine tekitaks riigieelarvesse puudujäägi, mida ilmselt hakataks katma uute maksude või kohustuste kaudu, mida me ei soovi,“ lisas Potisepp.
Maag Foodi juhatuse esimehe Silver Kauri sõnul surve liha hindadele jätkub juba eeltoodud põhjustel, aga ka seetõttu, et maailmas on lihatarbimine kasvutrendis ning see tõstab ka hinda. „Eestis on lihatarbimine küll õrnas languses, kuid tuleb arvestada, et meie omavarustatuse tase ei kata ära Eesti elanike vajadusi. Sealiha puhul on see 77% ja linnuliha puhul 61%, kusjuures sealiha tarbimine on asendumas linnulihaga. Omavarustatus on aga murekoht, sest elame ärevatel aegadel. COVIDi algus näitas ära, et kriisiolukorras piirid suletakse ja vabaturumajandus enam ei toimi.“
Leiburi tegevjuhi Ott Neeme sõnul on leiva ja sai ostmine hakanud taastuma, aga murelikuks teevad järgmise aasta maksutõusud, mis võivad tagasilöögi tuua tarbija valikutes.
Nordic Milki (hõlmab Tere, Farmi ja Deary kaubamärke) juhatuse esimees Ülo Kivine ütles, et 2024. aasta on olnud piimatööstuses stabiilne, kuid kahjuks ei saa seda tänase info põhjal lubada 2025. aasta kohta. „Maailmaturul on piimarasva hind tõusmas, mis võib mõjutada ka Eesti piimatoodete hindu. Kuigi Eesti toorpiima toodang on suurem, kui ise tarbime, siis hinnatõus maailmaturul mõjutab otseselt ka meie toorpiima ja seega ka lõpptoote hinda.“
Nii toidutööstuste kui kaubanduse hinnangul on tarbija kindlustunne aegade madalaim, mis on nii müügimahud kui kasumimarginaalid viinud langusesse. „Täna ei näita ükski märk tarbija kindlustunde paranemist uuel aastal. Kasvanud on nii kampaaniatoodete kui soodushinnaga toodete osakaal ostukorvis – kui enne oli see ca 30%, siis nüüd üle 50%,“ ütles Selveri tegevjuht Kristi Lomp. „Täna ei saa enam rääkida tarbija lojaalsusest, valitakse väga hoolikalt kust, mida ja mis hinnaga ostetakse. Uuringute järgi külastavad tarbijad kuus 4-5 erinevat kaubandusketti.“
Lombi sõnul on Eesti toodete osakaal ostukorvis püsinud küll stabiilne, kuid seda eelkõige tänu kampaaniatele. „Pean väga oluliseks sõnumit tarbijate suunal, et ostuotsust tehes mõeldaks, millise riigi majandust oma ostuga toetatakse,“ rõhutas Kristi Lomp.
A. Le Coqi juhataja Jaanus Vihandi sõnul toob alkoholi aktsiis tõus kaasa piirikaubanduse ja salaalkoholi osakaalu kasvu. „Selle aasta esimese kaheksa kuuga on aktsiisimäära tõusu tõttu alkoholiaktsiisi deklareeritud 20,99 miljonit eurot vähem võrreldes eelmise aastaga. Kõrgema alkoholi aktsiisimääraga riikides nagu Soome, Norra, Rootsi, Taani on aktsiisi laekumine oluliselt madalam, kui väiksema aktsiisimääraga riikides. Kui Läti jätkab oma plaani ning aktsiisimäär tõuseb 9 eurolt 9,8 eurole, on Eestis õlleaktsiisi määr 82% kõrgem, kui Lätis, mis hoogustab Läti-suunalist piirikaubandust ning vähendab aktsiisilaekumisi. Samal ajal väheneb Soome piiril ostmine, sest Soome on omapoolseid õlleaktsiise vähendanud. Eesti alkoholiaktsiisimäära tõstmisel eelnõus esitatud plaani järgi prognoosime põhjapiiril lahja alkoholi müügi vähenemist 80% võrra tänasega võrreldes.“
Vihandi sõnul on mahlasegmendi hindu mõjutanud eelkõige erinevate haiguste levik taimekasvatuses ja kliimamuutused. Apelsini mahla hind näiteks on tõusnud 2021. aastaga võrreldes 3,5 korda. Seoses hiljutiste üleujutustega Hispaanias ning taimehaiguste levikuga jätkab apelsinide hind tõusu ka uuel aastal. Lisanduvad õunad, kirsid, rabarber, mustsõstar. „Kuigi Eestis oli tänavu hea õuna-aasta, siis seda ei saa öelda maailmaturu kohta.“
Nii joogitööstus kui toidutööstus tervikuna on tugevasti mõjutatud erinevatest rohenõuetest, mis tõstavad kulusid ja tarbija jaoks hinda, kuid mis ei aita kuidagi kaasa keskkonnahoiule. Näiteks seoses joogipakendite nn kinnitatud korgi nõude täitmise tulemusel laseb A. Le Coq aastas turule seitse tonni rohkem plastikut. „Rohenõuete tõttu kallinevad sisendhinnad, nii pakend kui etikett. Alates 2025. aastast peavad ühekordselt kasutatavad plastist joogipakendid sisaldama 25% ringlusse võetud plasti ja alates 2030. aastast 30%. See on vaid üks näide erinevatest kehtima hakkavatest nõuetest pakenditele, mis kõik tõstavad toodete hinda,“ lisas Vihand.
