Kuigi nädalavahetusel läheb riikliku ilmateenistuse prognoosi kohaselt ilm taas talviseks, siis loodust see siiski pikemas plaanis ei peata. Karulauk (Allium ursinum) on üks esimesi kevadekuulutajaid, kes oma vitamiinidest pungil rohelusega eestlaste toidulaual armastatud lemmikuks on saanud. Tänu esimestele soojadele ilmadele on värsked karulauguhakatised juba oma pead mullast välja pressinud.
Karulauk on Eestis looduskaitse all, kuid teda võib siiski enda tarbeks ja mõistlikus koguses korjata. Seda tuleb muidugi võimalikult loodushoidlikult teha, taimi mitte maha tallates ning ühelt taimelt mitte kõiki lehti ära korjates. Loodusest kogutud taimede müümine on aga keelatud – seega püüa näiteks turult ostes kindlaks teha, et soetad tõesti aiamaalt pärit taimi, mitte metsast toodut.
Mõnus maitse- ja ravimtaim võib mürgistega sassi minna
Karulauku on peetud aastasadu ravimtaimeks ning seda kasvatati juba kloostriaedades. 12. sajandil soovitas taimetargast nunn Hildegard Bingenist karulauku kasutada nii seedehäirete puhul kui ka verepuhastuseks. Ka metsküüslauguks kutsutav taim on antibakteriaalsete omadustega, samuti on selles väga palju vitamiine ja mineraalaineid.
Karulauku on hea kasutada salatites ning söödavad on kõik taimeosad, tarvitada võib nii toorelt kui marineeritud kujul, kuumades roogades ning pirukate küpsetamisel. Kuid sügavkülmas kaotab ta kiiresti oma mõnusalt küüslauguse maitse.
Eesti Loodusmuuseumi eksperdid aga hoiatavad, et karulauk võib väga kergesti segi minna mitme teise taimega. Kõige sagedamini hariliku siniliilia ehk tsillaga (Scilla siberica), aga ka piibelehe ehk maikellukese (Convallaria majalis) ja hariliku sügislillega (Colchicum autumnale).
Fotod: Pexels.com
„Piibeleht on väga mürgine taim – mürgine on isegi vaasivesi, kus maikellukese kimpu hoitud,“ märgib Eesti Loodusmuuseumi botaanik Jana-Maria Habicht, lisades, et hetkel on piibelehe tulekuni veel aega, kuid hiljem on tarvis ka tema suhtes tähelepanelikum olla. Selle taime söömine lõppeb tõenäoliselt väga tõsise mürgistuse või isegi surmaga.
Sügislill on samuti eluohtlikult mürgine – kui süüa sügislille lehti või sibulat, siis haiglast ei pääse. Ka paljud teised vast tärganud lilled võivad esialgu välimuselt karulauku meenutada. Niisiis on taimi korjates kõige tähtsam kindel olla, et tegemist on tõepoolest karulauguga.
Kui kindel ei ole, ära korja!
„Üks hea tunnus karulaugu eristamiseks on talle omane tugev küüslaugulõhn, mida metsas on õhuski tunda,“ ütleb Habicht. Kahtluse korral võid taime lehti sõrmede vahel hõõruda ja nuusutada, kas tunned küüslaugulõhna või mitte. Kui kahtlus jääb, jäta taimed korjamata!
Siinkohal meenutame, et vitamiinidest pungil on teisigi kohalikke kevadtaimi. „Kevadisi vitamiine saab ka sellistest taimedest nagu nurmenukk, naat, kõrvenõges, põdrakanep – just noortest lehtedest,“ märgib Habicht, et ehk on mõistlik ka teiste kohalike vitamiinipommidega tutvust teha, kuna aiast ja aia tagant on neid karulaugust lihtsamgi kätte saada.
Meeles tasub hoida ka seda, et metsküüslauk võib tundlikuma organismiga inimesel tekitada liigse söömise järel seedehäireid, nagu kõhuvalu, iiveldus või oksendamine.
Eesti Loodusmuuseumi hoovis Lai 29a on sügislill juba jõudsalt kasvamas, varsti ilmuvad ka piibelehed – siia on hea mõte tulla nendega tutvuma. Üksiti tasub siis ka muuseumist läbi astuda, kuna oleme avatud vaid veel loetud kuud. Juba 2026. aasta sügisel paneme siin uksed kinni ja kolime Vesilennuki tänavale kerkivasse loodusmajja.
Mida teha, kui kahtlustad, et müüakse loodusest korjatud karulauku?
Keskkonnaameti inspektorid käivad karulaugu müügikohti pisteliselt kontrollimas. Kontrollitakse ka vihjeid ebaseadusliku tegevuse kohta, sealhulgas karulaugu müügikuulutusi sotsiaalmeedias. „Kõnealusest tegevusest palume teavitada Keskkonnaametit läbi Riigiinfo telefoni 1247,“ ütleb Keskkonnaameti järelevalve arendusbüroo peainspektor Uno Luht. Vajadusel tuleb karulaugu või sellest tehtud toodete müüjal kasvukoht aiandis või oma aiamaal ette näidata.
Looduskaitseseadus näeb ette kaitstava loodusobjekti kaitsenõuete rikkumise eest rahatrahvi kuni 300 trahviühikut ehk 1200 eurot. Kontrollide ja trahvide eesmärk ei ole rikkujaid karistada, vaid rikkumised lõpetada, müügikuulutused kustutada ja müümine lõpetada.
Need reeglid on paigas selleks, et liigi levik ja arvukus ohtu ei satuks ning kaitsealuse liigi looduslikud kasvukohad saaksid meie looduses elujõulisena püsida.
Allikas: Keskkonnaamet
