2019. aasta suvel (juuni, juuli, august) majutus Läänemaal 2198 turisti rohkem kui aasta varem. Turistid veetsid maakonnas kokku 8021 ööd rohkem kui aasta varem.
Lisaks turistide arvu suurenemisele on kasvanud ka keskmine ööbimise pikkus maakonnas. Kui 2018. aasta suvel ööbis turist maakonnas keskmiselt 1,9 ööd, siis aasta hiljem juba veidi üle kahe öö.
Soome turistide arv suurenes samuti 2019. aasta suvel 257 võrra, soomlased ööbisid siin 1057 korral rohkem kui mullu.
Arvutades 8021 lisandunud ööd käibeks, siis 2018. aastal oli keskmiselt ööpäeva maksumus inimese kohta Läänemaa majutusettevõtetes 26 eurot. Selle põhjal on turistid jätnud keskmiselt selle suvega puhtalt majutuse pealt juba 208 546 eurot rohkem kui aasta varem. Tegelik summa aga on veelgi suurem, sest keskmist summat arvutatakse aasta lõikes (suvel on see suurem ning tõenäoliselt võib keskmine ööpäeva maksumus ka aastaga suureneda.
Lisaks jätavad turistid sihtkohas olulisel määral raha teistesse toodetesse ja teenustesse. Näiteks on turistid käivet teinud nii toitlustusettevõtjatele, muuseumidele, atraktsioonidele, kauplustele ja kõikidele muudele teenusepakkujatele.
Ööbimise keskmist pikkust tõstavad ka Eesti turistid. Kui varasemalt on sihtkohas selgelt välisturistid pikemalt peatunud, siis 2019. aasta suve andmete põhjal on ka siseturist ööbinud maakonnas keskmiselt ligi kaks ööd, sealjuures välisturistid peatuvad keskmiselt 2,1 ööd.
Kõikidest maakonnas ööbinud turistidest olid 2019. aasta suvel 67% eestlased ja 33% välismaalased. Välismaalastest omakorda 49% on Soome turistid ja 12% Saksa turistid. Neile järgnevad turistid Rootsist 9%, Lätist 5,3% ja Venemaalt 5%. Kõige pikemalt peatuvad Venemaalt pärit turistid – ligi kolm ööd.
Külastajate arv suurenes ka Haapsalu turismiinfokeskuses võrreldes 2018. aasta suvega. Kolme kuu jooksul külastas turismiinfokeskust 5820 turisti, mis on 982 turisti enam kui eelmisel aastal. Sealjuures Eestist pärit külastajate arv vähenes 159 võrra ja välismaalaste arv suurenes 1141 külastaja võrra.
Selle statistika juures võib mängida rolli see, et 2018. aasta suvi oli oluliselt soojem kui 2019. aastal. Tavapärane on see, et kehvemate ilmadega otsitakse rohkem tegevusi, mida oma puhkuse ajal teha ja seetõttu tullakse ka turismiinfosse abi küsima. Soojemate ilmadega on inimesed päevasel ajal tihti näiteks rannas või looduses.
Turismiinfokeskust külastasid 2019. aasta suvel kõige rohkem Eestist (1391), Saksamaalt (1118), Soomest (1090) ja Venemaalt (426) pärit turistid. Samas moodustab veel kõige suurema osa külastajatest muudest riikidest pärit turistid, mille seas suuremal hulgal on näiteks Prantsusmaalt (256), Rootsist (285), Lätist (141), Suurbritanniast (156), Hollandist (108), Poolast (84), Hispaaniast (77), Belgiast (77) ja Šveitsist (74) pärit turistid.
Kõige tavapärasemad küsimused turismiinfokeskuses on vaatamisväärsuste ja sündmuste kohta ehk siis kuhu minna ja mida teha. Üks populaarsemaid küsimusi on veel: kus saab Haapsalus hommikust süüa. Palju küsitakse ka, kuidas pääseda loodusesse, näiteks mõnele matkarajale või Matsalu rahvusparki. Küsimusi on seinast seina, küsitakse nii autoremonditöökodade kui ka juuksurisalongide kohta.
Turismiinfokeskust külastavad ka paljud turistid, kes majutatute statistikas ei kajastu – nad on Haapsalus näiteks ainult üheks päevaks ja ööbivad Tallinnas või ööbivad mitteametlikes majutuskohtades, näiteks külaliskorterites.
Annika Mändla
Allikad: Statistikaamet, Haapsalu Turismiinfokeskus
