Numbrid on kevadest tunduvalt halvemad, aga inimesed julgemad. Ühiskonna vaimsele tervisele on see hea, kuid ohutunnet pärsib. “See viirus on suutnud meid seni mitmel korral üle kavaldada,” hoiatab Irja Lutsar Maalehes. Vaktsiinirindel on aga olukord nii lootustandev, et Tartu Ülikooli viroloog Andres Merits julgeb öelda: vähemalt COVID-19 puhul võib uskuda, et see on viimane talv, kus me sellega niimoodi hädas oleme.
- Psühholoog TÕNU OTS: murelikuks teeb, et üha rohkem inimesi põgeneb stressist vabanemiseks üksindusse
Tõnu Ots tõdeb intervjuus Maalehele, et psüühikas valitseb kõiki haarav seisund – määramatus, peataolek, seletamatus. Näib, et mitte keegi ei tea mitte millestki midagi. Me vaid näeme ja registreerime, et haigus on pidurdamatu, loodus vabiseb kliimailminguist ja poliitiliste areenide kismad on üha absurdsemad. Ta prognoosib eneseväärikuse kadu.
- Sajad tuhanded tulevased pensionärid peavad töötatud aastaid tõendama hakkama
Kes teab, kus on tema tööraamat? Seda papist pisikest raamatut pole enam ammu töötajatel vaja ja see on praegusel digiajastul kasutu, aga mitte selles vanuses inimestele, kes on töötanud ka enne 1999. aastat. Neid elab Eestis umbes 600 000 ja neil on tööraamatut väga vaja. Tööraamat tuleks üles otsida ja esitada sotsiaalkindlustusametile, et saada pensionile jäädes õige suurusega vanaduspensioni. Kui kunagisi töötatud aastaid tõendada ei suudeta, jääb pension väiksemaks, kui see peaks olema. Maaleht kirjeldab kõiki juhtumeid, mis puhul on tööaastaid vaja tõendada ja mida teha siis, kui tööraamat on jäädavalt kadunud.
- EKRE strateegia: lükata käima korralik kultuurisõda
Kas Mart Helme lahkumine valitsusest on partei hääbumise algus? Või on sisu hoopis Martin Helme jutul järgmiste valimiste võidust? Argo Ideon ennustab, et kui neil õnnestub panna pool Eestit uskuma, et ilma EKREta hakkab Pika Hermanni tornis homme lehvima sinimustvalge asemel vikerkaarelipp, siis eksisteerib tõesti võimalus, et Eesti järgmise või ülejärgmise peaministri nimi on Martin Helme.
- Poola õunad on kodumaistest mitu korda odavamad, aga see-eest on neis rohkem keemiat
Õuna- ja pirnikasvatus Eestimaal üha suureneb, samas ei suuda tootjad ikka veel tarbijaid kodumaiste puuviljade-marjadega piisavalt varustada, nii et poeletid on importvilju täis.
- Euroliidu rohepööre võib vähendada siinset mahetootmist
Kogu Euroopa Liidus hakkab peagi kehtima mitu uut strateegiat, mille eesmärk on põllumajanduse keskkonnamõju vähendada. Eestis võib aga tulemus olla vastupidine.
- Lebavere metsas saab metsavennana punkris ööbida
Väike-Maarja muuseumisõprade taastatud ajalooline pelgupaik näitab, mis tingimustes maa all elas kohalik metsavend Martin Tamm kuus aastat jutti.
- Tartu Ülikool püüab teadlastele päitseid pähe panna
Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi direktor Maarja Öpik tahab, et keskkonna- ja maaeluministeerium kooskõlastaks ülikooliga eksperdid, keda nad kavatsevad oma otsustuskogudesse kutsuda. Säärase sooviga kirja saatis Öpik ministeeriumidesse pärast ettekannet, mille taimeökoloogia vanemteadur Jaan Liira pidas metsanduse arengukava juhtkogus.
- UUS MOOD: kas tõesti tuleb taas tuppa tassida 1970ndate sektsioonkapp?
Retromööbel on sisekujunduses moes olnud juba mõnda aega. Kui varem ihaldati eelkõige 1960ndatel toodetud tikkjalgadega pastelseid diivaneid ja heledast puidust neerulaudu, siis nüüd on jõudsalt pead tõstmas ka 1970ndad oma erksate värvide ja ümarate vormidega.
- Maakirikute pühakujud sõitsid Tallinna
Niguliste kirikus avatud kolme sajandi taguse kultusskulptori Christian Ackermanni eriline puunikerduskunst annab ka paljudele Eesti maakirikute skulptuuridele võimaluse enneolematut tähelepanu võita.
