Sotsiaalministeerium saatis kooskõlastusringile määruse muudatused, millega piiratakse bensodiasepiinide ja bensodiasepiini sarnaste ravimite väljakirjutamist.
Muudatuse eesmärk on ravimite ratsionaalne kasutamine – vähendada uinutite ja rahustite liiga suurtes kogustes ja pikaajalist määramist ning pikaajalisest tarvitamisest tekkivat sõltuvust.
„Bensodiasepiinide ja bensodiasepiini sarnaste ravimite kasutamine on sage ning väga sage 65-aastaste ja vanemate patsientide seas, kel on väga kõrge risk kõrvaltoimete esinemiseks. Neid kasutatakse sageli pikaajaliselt, kuigi bensodiasepiine soovitatakse kasutada võimalikult väikestes kogustes ja lühiajaliselt. Sotsiaalministeerium on koostöös ravimiameti, tervisekassa, psühhiaatrite ja perearstidega analüüsinud võimalikke lahendusi nende ravimite ratsionaalsemaks kasutamiseks ja teeb ettepaneku piirata nende väljakirjutamist,“ ütles ravimiosakonna nõunik Mari Amos. „Põhjendatud juhtudel jääb arstile võimalus erandkorras koguseid siiski suurendada, võimalusel teise arstiga konsulteerides.“
„Bensodiasepiinide ja bensodiasepiini sarnaste ravimite väljakirjutamise reguleerimine on väga vajalik ja tänapäevane areng inimeste tervise ja elukvaliteedi tagamiseks. Lisaks on planeeritud muudatuste ettevalmistamine tõmmanud ametkonnad ja arstid järjest süsteemsemale koostööle,“ ütles Eesti Psühhiaatrite Seltsi juhatuse liige dr Anne Kleinberg. „Määrusest olulisem on täiendavate koolituste, ravijuhise ja ravi järelevalve sisuline läbi mõtlemine ja selle protsessi jätkuv riigipoolne juhtimine.“
Eesti Perearstide Seltsi juhatuse liikme, perearst dr Reet Laidoja sõnul on tegemist sõltuvuse riskiga ravimitega, mistõttu on väga oluline, et nende väljakirjutamine saab täpsemalt reguleeritud. „Rahustid on näidustatud vaid lühiajaliseks kasutamiseks mööduvate ärevuse ja une probleemide korral. Seda peab väga arvestama neid juba esmaselt välja kirjutades ja rõhutada sama ka patsiendile. Siiski näeme sageli, et inimesed on jäänud neid tarbima pika aja jooksul ja kasutatavad annused on ajas kasvanud. Nii oleme ühel hetkel probleemi ees, kus rahustite pikaajaline tarvitamine põhjustab olulisi kõrvaltoimeid, kuid neist vabanemine on keeruline,“ ütles dr Reet Laidoja.
Kavandatavate muudatustega kehtestatakse täiendavad piirangud bensodiasepiinide ja bensodiasepiini sarnaste ravimite (nn Z-ravimite) kogusele nende esmakordsel väljakirjutamisel ning seatakse väljakirjutamisele ajaline piirang.
Eelnõu järgi võib bensodiasepiine või bensodiasepiini sarnaseid aineid kirjutada ravi alustamisel ühele retseptile välja maksimaalselt 30 tabletti väikseima toimeaine sisaldusega Eestis turustatavat ravimpreparaati. Praegu võib välja kirjutada maksimaalselt 60 tabletti. Korduval kasutamisel tohiks edaspidi välja kirjutada 30 päeva jooksul summaarselt mõlema rühma peale kokku 60 tabletti. Nendest suuremaid koguseid võib välja kirjutada ainult erandkorras põhjendatud vajadusel kui muud meetmed ja lähenemised pole aidanud. Lisaks tekib perearstidel võimalus kooskõlastada suurema ravimikoguse määramine psühhiaatriga e-konsultatsiooni teel.
Bensodiasepiinide ja bensodiasepiini sarnaste ainete kasutamine on seotud tõsiste kõrvaltoimetega nagu uimasus, mäluhäired, mõttetegevuse aeglustumine, vähenenud reaktsioonikiirus ja halvenenud koordinatsioon. Ravimite kõrvalmõjude tulemusena võib patsient näiteks kukkuda või sattuda ohtlikku liiklusolukorda.
Ravimipoliitika 2030 eesmärk on efektiivsete, kvaliteetsete, ohutute ja taskukohaste ravimite järjepidev kättesaadavus ning ratsionaalne kasutamine, mis toetab inimeste tervena elatud eluea pikenemist ning patsientide elukvaliteedi paranemist.
