Selle aasta jaanuaris sai tervelt seitse hoone tulekahju alguse rikkis kütteseadmest. Lisaks süttis kütteseadme kasutamisest veel 10 tulekahju. Võrreldes mullusega, kui kütteseadme kasutamisest algas viis ja rikke tõttu kaks tulekahju, on tänavused arvud kurvad rekordid.
Tänavu jaanuaris oli õhutemperatuur eelmise kahe aastaga võrreldes kõige külmem – keskmine temperatuur oli -6,3 °C, mis on 3,2 °C normist madalam. Päästeameti teatel võivad külmad ilmad tuua kaasa küttesüsteemi liiga intensiivse ja sagedase kasutamise, mistõttu suurenevad kõikvõimalikud küttesüsteemist tulenevad riskid.
Kui õues on oluliselt külmem, peab inimene paraja õhutemperatuuri hoidmiseks kahe kütmiskorra asemel kütma neli või kuus korda. Päästeameti kinnitusel tõuseb küttesüsteemi sagedasema kasutamisega tõenäosus, et halva hooldusega seotud risk või küttesüsteemi puudus avaldub kergemini ning põhjustab õnnetusi.
Aastate vaates on hoonete tulekahjude koguarv siiski õnneks langenud ning võrreldes 2020. aastaga oli mullu 140 hoonetulekahju vähem. Kogu eelmise aasta jooksul põlesid hooned Eestis kokku pea viiesajal korral.
Kindlustusjuhtumite arv on jäänud samaks
Vaadates tuleõnnetusi kindlustuse poole pealt, on näiteks Swedbanki kindlustuses viimasel neljal aastal olnud tulekahjudega seotud kahjuavalduste arv üsna samas suurusjärgus, jäädes 130 kahjuavalduse kanti igal aastal. “Kõikumised väljamakstud hüvitiste summades on seejuures olnud suuremad – suurusjärgus 2–4 miljoni eurot aastas,“ tõdeb Swedbanki kodukindlustuse valdkonnajuht Liina Laks. „Kõige rohkem maksti tulekahjudega seotud hüvitisi välja 2021. aastal – 4,1 miljonit eurot. Samas paistab kuudest silma 2020. aasta juuni, mil ainuüksi ühes kuus toimunud juhtumite katteks makstud hüvitis ületas 1,3 miljoni euro piiri.“
Tähelepanu ka vastutuskindlustusele
Swedbanki kindlustuses olid suurimad tulekahjude tagajärjel tekkinud kahjud eelmisel aastal seotud majapõlengutega. Suurim kahjusumma oli seotud põlenguga paarismajas, kus kannatada sai kogu hoone, sealhulgas ka naabri paarismaja osa. Kokku oli hüvitatav summa pea 300 000 eurot. Tulekahju sai alguse grilli kasutamisest varjualusega puidust terrassil.
“Tulekahju korral ei tekita kahju ainult tuli. Enamasti rikub kustutusvesi ka põrandad, tulekahju suits seinad ja laed ning hävivad mööbel ja isiklikud asjad. Enne maja taastamist tuleb teha lammutustööd, mille kulu kodukindlustus hüvitab ning kui elukoht muutub elamiskõlbmatuks, hüvitab Swedbanki kodukindlustus ka ajutise elamispinna üürikulud,” selgitab Liina Laks.
„Paraku näeme sageli, et vastutuskindlustuse kaitse kodukindlustuse lepingutes pole piisav, et katta naabritele tekitatud kahju. Vastutuskindlustuse kaitse tasub valida lepingusse alati pigem suurem, seda eriti juhul, kui tegu on paarismaja, ridaelamu, korteri või ka eramajaga, mille läheduses on naabrite kodu,” ütleb Liina Laks.
Vali piisavad kindlustussummad
Eelmise aasta teise suurema kahju põhjustas õnnetus, mis sai alguse sauna kütmisest. Tulekahju sai alguse saunakerise ühenduslõõrilt, kust kuumus kandus põlevast materjalist ehitusosadele. Hüvitatav kahjusumma on selles juhtumis pea 220 000 eurot.
“Lisaks sobilikule vastutuskindlustuse summale tasub pöörata tähelepanu koduse vara kindlustussumma suurusele. Tihti kiputakse koduse vara väärtust ja sellega seotud kindlustussumma vajadust alahindama. Alles pärast õnnetust avastatakse, et valitud kindlustussumma ei ole piisav kõikide vajalike esemete soetamiseks. Koduse vara kindlustussumma tuleks valida vastavalt reaalsele olukorrale, arvestada selle sisse lisaks mööblile ja tehnikale ka näiteks riided, jalanõud, kööginõud, dekoratsioonid ja muu,” selgitab Liina Laks.
Korter on kindlustatud, aga korterelamu?
Korterelamu haldamise ja sealhulgas selle kindlustamise eest vastutab korteriühistu, kuid sisuliselt tähendab see kõikide korterite omanike ühist vastutust. Õnnetusjuhtumi korral tuleb ju ikkagi ühisest rahakotist leida summa kahju taastamiseks.
Tihti saavad õnnetused alguse korterist, aga kuna korteriomaniku vastutuskindlustusest või rahalistest vahenditest ei pruugi piisata, on abiks korterelamu kindlustus. Näiteks pole haruldased ka juhtumid, kus korterist alguse saanud tulekahju või veeuputus levib edasi korterelamu koridoridesse, katusele või keldrisse.
Korterelamute kindlustuses ulatub viimaste aastate suurim hüvitatud summa 83 000 euroni. Selle juhtumi korral läks kortermaja keset ööd põlema. Tuli hävitas kaks korterit, osaliselt vahelae ja maja katusealused konstruktsioonid. Kustutustööde käigus said alumise korruse korterid ka ulatuslikke veekahjustusi.
“Õnneks oli see kortermaja kindlustatud ning kahjud said hüvitatud. Paraku aga pole paljud ühistud üle Eesti endiselt kortermajasid kindlustanud. Need ühistud oleksid taolise õnnetuse juhtudes väga keerulises olukorras. Isegi kui korteriomanikud on oma korterid kindlustanud, ei laiene see kortermaja üldkasutatavatele pindadele ja korterelamu kindlustuse puudumisel peab ühistu maja taastamiseks ise raha leidma. Remondifondist seejuures väga sageli ei piisa,” ütleb Liina Laks.
Teisel juhul, mil kortermaja kindlustusest oli palju abi, sai tulekahju teadmata põhjustel alguse üldkasutatavalt rõdult, kus ühel hetkel märgati suitsu ja suurt leeki. Kahjustada sai rõdu, kortermaja fassaad ja kaks korterit.
“Isegi kui tulekahju ei tee kortermajale niivõrd suurt kahju, et see muutuks elamiskõlbmatuks, mõjutavad sellise õnnetuse tagajärjed kindlasti kinnisvara väärtust. Samas, isegi kui ühistu remondifondis on piisav summa kahju kõrvaldamiseks, on remondifondi suurus jällegi teistpidi oluline argument kinnisvara müümisel ja ilmselt ei ole ühegi korteriomaniku soov kulutada sealt suurem summa taolise õnnetuse tagajärgedega tegelemiseks,” lisab Liina Laks.
