Muuseminõukogu komisjonid valisid välja Eesti muuseumide aastaauhindade nominendid üheksas kategoorias.
Laureaadid selguvad 19. jaanuaril 2023 Viimsi Artiumis. Pidulikule üritusel eelneb samal päeval Eesti muuseumide aastakonverents.
Muuseumiauhindade konkursile laekus tänavu 70 taotlust, võrreldes varasemate aastatega esitati taotlusi vähem, aga taotlused olid läbimõeldud ja sisukad. Traditsiooniliselt oli kõige populaarsem ajutiste näituste kategooria, kuhu esitati 19 taotlus. Suur konkurents oli ka kogukonna sõbra ja teadustrükise auhinnale, mõlemas kategoorias esitati 11 taotlust.
“Tänavusi nominente vaadates võib öelda, et Eesti muuseumides on olulisel kohal järjepidevus ja traditsioonilised üritused, mis annavad ühiskonnale keerulistel aegadel pidepunkti. Samuti on paljudele ühised tegevused ja koostöö toonud suurepärase tulemuse,” ütles konkursi koordinaator Marju Niinemaa.
2022. aasta Eesti muuseumide aastaauhindade nominendid on:
Muuseumikogu arendaja tiitlile kandideerivad Eesti Meremuuseumi kogudele ja kogude meeskonnale uue hoidlapinna ja kontori loomine, Kadrioru kunstimuuseumi skulptuurikogu avahoidla ning mitme muuseumi ühisprojekt “Veebipõhine kogude töö käsiraamat MuuWik”.
Aasta konserveerimistöö nominendid on Tartu Ülikooli muuseum koostöös Eesti Rahva Muuseum projektiga “Lilly Waltheri söejoonistuste „Vanamees kepiga“ ja „Vananaine kepiga“ konserveerimine ja eksponeerimine”, Eesti Vabaõhumuuseum tööga “Eesti Rahva Muuseumi kogudesse kuuluv “Seinakaunistus – Biskviit portselanist bukett” konserveerimine ja eksponeeritavuse taastamine” ja Eesti Vabaõhumuuseumi Konserveerimis- ja digiteerimiskeskuse Kanut projekt “Ikooni „Trooniv Kristus“ konserveerimine”.
Tänavusele kogukonna sõbra tiitlile kandideerivad Tartu Ülikooli muuseumi festival “Toome müks. Milline on sinu unistuste Toomemägi?”, Rannarootsi Muuseumi ettevõtmine “’Rannarootsi radadel” ja Eesti Vabaõhumuuseumi “Piiriveere sibula- ja kalapäev”.
Muuseumihariduse edendaja nominentide hulgas on Eesti Meremuuseumi huviklubi, Nukuteatrimuuseumi teatriring ja Tallinna Linnamuuseumi aastaprogramm „Apteeker Melchiori filmi radadel“.
Teadustrükistest on komisjon kolme parema hulka välja valinud Tartu Ülikooli loodusmuuseumi ja botaanikaaia trükise “Kiilid. The order Odonata in Estonia”, Tallinna Kirjanduskeskuse välja antud A.H.Tammsaare „Juudit“ kommenteeritud väljaande ja Eesti Arhitektuurimuuseumi koostatud “Betoonist võlutud. Ehitusinsener August Komendant”.
Teadusüritustest kandideerivad Tartu Linnamuuseumi korraldatud konverents “Kalmistud, lein ja leiud: surmakultuurist Tartus keskajast ärkamisajani”, Saaremaa Muuseumi rahvusvaheline konverents “Viikingid enne viikingeid“ ja Tallinna Kirjanduskeskuse Tammsaare muuseumi 16. sügiskonverents „Moodne müüt”.
Ajutiste näituste auhinna kolm nominenti on Tartu Kunstimuuseumi näitus “Lilly Walther. Piiritu”, Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi näitus „Raamatukujundaja töötuba. Jüri Kaarma ja hilisnõukogude trükikunst“ ja Eesti Ajaloomuuseumi näitus “Klaasimeistrid. Eesti klaasitööstuse ajalugu”.
Püsinäituse kategoorias kandideerivad Tartu Ülikooli muuseumi näitus “”Toomkiriku saladuste kamber”, A. Le Coqi Õllemuuseum näitus “Õllemaailm” ning Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi näitus „Sissejuhatus Eesti disaini“.
Muuseumiarendaja tiitlit lähevad püüdma Eesti Kunstimuuseum projektiga “’Rohepööre Eesti Kunstimuuseumis”, Eesti Meremuuseum projekt “Liitreaalsusrakendus EPHAS” ja Vabamu oma ettevõtmisega “Miks Eesti? 30 aastaga ENSVst e-Eestiks näituse ühisrahastus ja koosloome”.
Eesti muuseumide aastaauhindade konkursi eesmärk on tunnustada parimaid muuseumispetsialiste ning tuua avalikkuse jaoks rohkem esile muuseumitöö erinevaid tahke.
Auhindu annavad välja Kultuuriministeeriumi muuseuminõukogu ning Eesti Muuseumiühing koostöös, Kultuuriministeeriumi ja Muinsuskaitseametiga. Iga auhinna juurde kuulub stipendium, mida rahastab Eesti Kultuurkapital.
