Eesti keskmine palk on viimase aastaga jõudsalt tõusnud. Sellega seoses on sagenenud ka kommentaarid: „Mina küll ei tea kedagi, kes teaks kedagi, kelle palk on tõusnud!“ Kust leida need inimesed, kelle kontole potsatab palgapäeval tõepoolest varasemast kopsakam summa? Statistikaamet selgitab.
Eesti keskmine palk on viimasel aastal jõudsalt tõusnud – 6,9% (loe lähemalt siit, kui palju ja mis tegevusaladel).
Mis on üldise keskmise palgatõusu taga? Kas palk on tõusnud, sest tööturule on tulnud uusi kõrgema palgaga töötajaid ja kadunud on madalama palgaga ametid? Või ikkagi on inimeste palgad samas töökohas tõusnud, kuid meie tuttavad lihtsalt ei kipu oma palgatõusu uudist levitama? Keskendume teisele võimalusele ja vaatame palgarakenduse andmetest, kust leida inimesi, kelle töötasu on viimase aastal suurenenud.
Selleks võrdleme 2020. ja 2021. aasta neljandas kvartalis täiskohaga töötanud inimeste andmeid, kelle amet on teada. Võrdleme vaid neid inimesi, kes töötasid mõlemal aastal kogu neljanda kvartali ühe tööandja juures samal ametikohal. Analüüsime ligikaudu 300 000 töötaja töötasu, kelle brutotöötasu jäi mõlemal aastal vahemikku 500 kuni 10 000 eurot, välja jätsime sellest suurema palgaga ja töölt puudunud inimesed.
Vaatame palgamuutusi viies rühmas:
- inimesi, kelle töötasu vähenes aastaga rohkem kui 200 eurot, oli meie analüüsis olnud töötajatest kümnendik;
- inimesi, kelle töötasu vähenes aastaga 50–200 eurot, oli 12%;
- inimesi, kelle töötasu jäi enam-vähem samaks (muutus väiksem kui 50 eurot) oli pisut üle veerandi;
- inimesi, kelle töötasu suurenes aastaga 50–200 eurot, oli 23%;
- inimesi, kelle töötasu suurenes aastaga rohkem kui 200 eurot, oli 28%.
Selgub, et umbes pooled töötajad võiksid olla saanud viimase aasta jooksul palgatõusu, mis paistab välja ka nende pangaarvel.
Mis ametirühmades on näha suuremat palgatõusu (NB! analüüsist on väljas kõige kõrgemate palkadega juhid ja kõige madalamate palkadega lihttöölised, kelle palk oli suurem/väiksem vahemikust 500 kuni 10 000 eurot kuus)? Pole üllatav, et suurem palgatõus on märgatav ametirühmades, kus palgad ongi üldiselt kõrgemad. Kolmandikul juhtidest ja 36% tippspetsialistidest oli 2021. aasta neljanda kvartali keskmine töötasu üle 200 euro võrra suurem kui 2020. aasta samas kvartalis.
Samale palgatasemele olid kvartalite võrdluses kõige sagedamini jäänud põllumajanduse, metsanduse, jahinduse ja kalanduse oskustöölised. Seejuures tuleb aga arvestada, et teatud osal põllumajanduse oskustöölistel ei ole neljanda kvartali palk aasta vaates maksimaalne palk.
Soo järgi palgatasemeid vaadates on meeste seas pisut rohkem nii neid, kelle palk tõusis rohkem kui 200 eurot kui ka neid, kelle palk langes rohkem kui 200 eurot. Neid, kelle palk jäi enam-vähem samaks, oli naiste ja meeste seas võrdselt 27%.
Vanuserühmi vaadates võib märkida, et mida noorem inimene, seda suurema tõenäosusega on tema palk viimase aasta jooksul tõusnud. Kuni 45-aastaste töötajate hulgas oli vähemalt 50-eurose palgatõusu saajate osakaal suurem kui 50%.
Tõenäoliselt ei tule üllatusena, et suuremat palgatõusu kogesid eelkõige info ja side valdkonna töötajad. Neist 45%-l tõusis palk rohkem kui 200 eurot ning lisaks 19%-l suurenes palk vahemikus 50–200 eurot. Suhteliselt palju oli palgatõusu saanud töötajaid ka tervishoiu ja sotsiaalhoolekande ning finants- ja kindlustustegevuse alal. Mõlemas oli vähemalt 50-eurose palgatõusu saanud töötajate osatähtsus üle 60%. Samal ajal jäi näiteks kinnisvara valdkonnas pooltel töötajatel palk aasta vältel enam-vähem samaks.
Maakondadest on palgatõusu saanud suurema tõenäosusega Harju-, Tartu- ja Järvamaal töötavad inimesed. Nende inimeste osatähtsus, kelle palk jäi enam-vähem samaks või vähenes, on kõige suurem saartel, Kagu-Eestis ning Virumaal.
Mis retsepti järgi leida siis see inimene, kelle palk on viimase aasta jooksul tõusnud? Võttes arvesse vaid neid inimesi, kes pole oma töökohta vahetanud, tasub vaadata oma nooremate Tallinna tuttavate poole, kes töötavad kas info ja side, tervishoiu või finantssalal juhi või tippspetsialistina.
