Olen lennanud kõrvuti jaapani härrasmehega, kes käis tualetis suitsetamas ja vist uskus, et keegi seda tähele ei pannud. Tema rõivad haisesid ja suitsuhais jõudis reisijatesalongi. Ta jäi loomulikult kohe vahele.
Eakas mees sai kõigepealt kõvasti pragada stjuardessidelt, aga kuna mees ei rääkinud võõrkeeli, kuigi prooviti mitut varianti, tegi mees näo, et ta ei mõista, mida talle selgitada püütakse.
Seepeale kutsuti kapten ja otsiti lennukist inimest, kes valdaks jaapani ning inglise või saksa keelt. Kuna oli Aasia-lend, siis see leitigi.
Suitsetajale räägitud jutt oli konkreetne: maandudes ootab teda politsei, tõenäoliselt määratakse karistuseks soolane trahv ja kui ta veel suitsetada üritab, tuleb ohutuse tagamiseks teha hädamaandumine, mis läheb omakorda kalliks maksma. Ja muidugi see, et suitsemisest võib alguse saada tulekahju, sajad hukkunud…
Alles siis, kui mehega vestles teine jaapanlane, muutus mehe näoilme ja suhtumine. Enne vaatas ta reisisaatjaid näoga “kas te räägite minuga?”. Rohkem ta suitsetada ei üritanud.
Mis temast pärast maandumist sai, seda ei tea, aga lennukis suitsetamise eest võib saada mitme tuhande euro suuruse trahvi või lausa vanglakaristuse, kui asjaolud on olnud eriti ohtlikud.
Kahe aasta eest mõistis Suurbritannia Birminghami kohus 9 aastaks ja 6 kuuks vangi John Coxi, kes suitsetas lennuki tualettruumis ja põhjustas väikse põlengu, mis küll kohe kustutati. Cox oli enne lendu ja lennu ajal alkoholi joonud, samuti oli ta kaasreisijate ja lennusaatjate vastu agressiivne.
Nii et parem kannatada nikotiininälga, tarvitada seda leevendavaid närimiskumme või muid vahendeid, kui saada kaela tõenäoliselt kogu eluks märgi külge jättev karistus. Või mis veelgi hullem – põhjustada tulekahju, mis seab suure lennuki puhul ohtu mitu sada inimest.
Miks on siis tuhatoosid?
See lugu tuli meelde, kui lugesin Expressi artiklit sellest, miks on lennukites tuhatoosid.
Reisijad tunnevad end lennates turvaliselt, kui teavad, et lennuk on uus. Lennukites hakati suitsetamist keelama juba 1980-ndate lõpuosas, aga endiselt leiab neist tuhatoose – kas see tähendab, et need lennukid on vanad ja seepärast ka vähem turvalised? Nii küsis artiklis Expressi ajakirjanik.
See on tõepoolest veider, et lennukite tualettruumidest leiab veel suitseva sigareti märgiga pisikesi kaanega tuhatoose. Tundub ebaloogiline, kui juba palju aastaid on kogu maailma reisilennukeis suitsetamine keelatud, vahepeal on ehitatud tuhandeid uusi lennukeid, kuid ometi on neis tuhatoosid.
Kuigi lennu alguses loetakse reisijale kõva häälega ette, et suitsetada ei tohi, võib mõnes reisijas tekkida kihk seda teha – näiteks siis, kui ta läheb tualetti ja näeb tuhatoosi. See võib talle justkui julgust juurde anda.
Pole vahet, kas lennuk on uus või vana, tuhatoosi leiab mõlemast, kuigi vaevalt, et kuskil veel 1980-ndatest pärit reisilennukeid õhus püsib. Sellepärast ei pea muretsema – tuhatoosiga lennukid on uued ja tuhatoosid on neis kindlal põhjusel. Üldsegi mitte selleks, et ärgitada suitsetama, kuigi see võib tunduda loogilisena.
Tuhatoosid on tualetis sellepärast, et minimeeerida tulekahju puhkemise võimalust. See on üllatav, et isegi umbes 20 aastat kehtinud keelule vaatamata leidub reisijaid, kes lennu ajal suitsetavad.
Ja kui tõesti keegi proovib suitsetada, siis on tal vähemalt koht, kuhu sigaret kustutada. Muidu võib ta visata põleva koni paberkäterätikuid täis prügikasti ja tulekahju lahvatab mõne hetkega.
Cathay Pacificu lennusaatja rääkis Time’ile: “Kuigi suitsetada ei tohi, osa inimesi teevad seda ikkagi.”
Ta märkis, et tabab lennukis suitsetajaid kord poole aasta jooksul. “Seega kui sa suitsetad, peab tualetis olema vähemalt turvaline koht, kuhu koni panna,” ütles ta.
USAs on Riiklik Lennunduse Administratsioon (FAA) sätestanud, et tuhatoosid peavad reisilennukeis olema. Kui ei ole, määratakse karistus. Näiteks 2009. aastal ei lubatud õhku tõusta British Airwaysi lennukit, millel polnud ühtegi tuhatoosi.
Kui veel suitsetati…
Ajal, mil suitsetamine oli lennukeis lubatud, võis see olla paras põrgu neile reisijatele, kes ei suitsetanud. Kui 1950- ja 1960-ndatel reklaamiti suitsetamist avalikult kui tervisele ohutut või lausa kasulikku tegevust, siis ei teinud sellest keegi numbrit, isegi kui lennukis olid sülelapsed. Suitsetamine oli norm.
Kui suitsetamise mõju jõudis inimeste teadvusse maa peal, muudeti reegleid ka õhus, kuigi peamiselt keelati lennukis suitsetamine ikka sellepärast, et sellest võis lennuk süttida.
Neid juhuseid on olnud. Üks oli 1973. aastal, kui kukkus alla Riost Pariisi teel olnud reisilennuk, mis süttis tõenäoliselt just suitsetamise tagajärjel. Surma sai 123 reisijat ja meeskonnaliiget.
Veel pool sajandit tagasi oli lendamine üldse hoopis teistsugune. Reisilennukid lendasid palju madalamalt, reisijakabiinid ei olnud hermeetilised ja surve all ning reisijad tundsid end lennu ajal päris halvasti.
Ivar Soopan
