Kolm kuud kestnud Lõuna-Läänemaa koolide saalijalgpalli karikasari sai ülipingelise lõpplahenduse viimasel etapil Vatla spordihoones, kus peeti kolmas etapp. Eelnevad kaks etappi olid noortele lõunaläänlastele toimunud Kõmsil ja Virtsus. Seega viisid talvekuudel noored spordilapsed jalgpalli kolme meie piirkonna väikekohta.
Saalijalgpalli karikavõistlustest võttis osa koguni kuus 1.-5. klassi võistkonda. Platsil käis enam kui 50 noort jalgpallisõpra. Oma tiimidega olid väljas Lihula gümnaasiumi tüdrukud, Lihula gümnaasiumi I poiste ja Lihula gümnaasiumi II poiste võistkond. Kahe võistkonnaga oli esindatud ka Kõmsi lasteaed-algkool.
Mõlemad võistkonnad olid segavõistkonnad ja sealse kooli lapsed moodustasid kaks võistkonda ise. Võistkonnad said joonistatud paberile koos iga mängija asetusega platsil. Nii põhjalikult lähenesid lapsed uuele võistlussarjale. Kuuendaks võistkonnaks oli turniiril Metsküla algkooli jalgpallimeeskond.
Turniiril mänginud lapsed käivad kõik Lõuna-Läänemaa Jalgpalliklubi treeningutel. Nende koduklubi säärase sarja laste jaoks korraldaski. Et Lihulas hetkel spordihoonet ei ole, oli vajadus jalgpall mööda Lõuna-Läänemaad liikuma panna. Selleks saadigi kolmes kohas turniirid korraldatud. Omapärane oli turniir veel selle poolest, et mitte üheski nimetatud spordihoones ei ole jalgpalliväravaid. Mängud said aga väga edukalt peetud ka väravateks pandud koonuste abiga.
Kõik lapsed olid väga tublid ja maha peeti pingeline karikasari.
Igal etapil said võistkonnad vastavalt tulemusele punkte. Kolme etapi punktid liideti ja nii saadigi lõplik paremusjärjestus. Esimese etapi võitis Kõmsi algkooli II võistkond. Teisel etapil olid parimad Lihula gümnaasiumi tüdrukud.
Enne otsustavat Vatla etappi olid esikolmikus vahed ühepunktilised. Võimalust tõusta karikavõitjaks evis aga koguni viis võistkonda.
Otsustav etapp andis taas uue võitja. Viimasel etapil olid teistest paremad Lihula gümnaasiumi I võistkonna poisid. Kokkuvõttes tõstis see etapivõit antud võistkonna kolmandaks.
Pärast teist etappi võistlussarja juhtinud Lihula gümnaasiumi tüdrukute võistkond sai viimasel etapil neljanda koha. Sellega langeti kokkuvõttes teiseks.
Kõige stabiilsem oli kogu sarja jooksul aga Metsküla algkool. Nad ei võitnud mitte ühtegi etappi, kuid olid igal etapil teise koha omanikud. Sellega kogusid nad kokkuvõttes 24 punkti ja edestasid ühepunktilise paremusega nii Lihula tüdrukuid kui ka Lihula I võistkonda. Neljandaks langes esimese etapi võitnud Kõmsi II, viienda koha sai Lihula II ja kuuenda Kõmsi I võistkond. Mänge vaadates, vilistades ja laste tegemisi hinnates oleks lõppjärjestus võinud olla ka täpselt tagurpidi. Kõik võistkonnad olid väga võrdsed.
Võrdsed olid kõigile ka auhinnad – iga jalgpallur sai premeeritud medali ja maiustusega ning võistkond uhke karikaga.
Lõuna-Läänemaa Jalgpalliklubi tänab kõik osalenud koole, lapsi ja lapsevanemaid, kellest paljud igal etapil lastele kaasa elasid.
Lõuna-Läänemaa koolide saalijalgpalli karikasari 2019/2020:
1. Metsküla algkool: Kaur Alanurm, Vesse Alanurm, Mia Ulm, Tormi Ulm, Karl-Robin Raud, Elmo Linno, Simo Linno
2. Lihula gümnaasiumi tüdrukud: Kirsi Kunz, Helena Klimpuš, Radele Kanter, Meriel Vahula, Lisell Sarapuu, Lisandra Neeme, Kerlin Rüütel, Marleen Lend, Marleen Takk.
3. Lihula gümnaasium I: Karl Reinmaa, Eenok Arpiainen, Karl-Markus Kärp, Marius Põld, Rasmus Luist, Sander Mänd, Henri Mänd, Märt-Enn Soovik, Mairold Lend.
4. Kõmsi algkool II: Kai Urb, Carolyn Rand, Maili Meriniit, Kert Urb, Arthur Kelder, Hendrik Jõgi, Andri Jaanus, Rasmus Rand, Marcus Vinter, Karl Nõmm, Raldi Vendel.
5. Lihula gümnaasium II: Remo Tomingas, Raiko Tšorni, Henry Kurnim, Sten-Martin Viidemaa, Kevin-Mart Põldman, Naatan Kastepõld, Kristjan Kolotšev, Ats Laos, Rainer Vahar.
6. Kõmsi algkool I: Gloria Lepik, Elisabeth Carolyn Kelder, Helene Regina Roost, Mirell Raja, Helena Caroly Kukispuu, Sten Andre Kukispuu, Oliver Türner, Rego Märk, Meribel Vendel, Jakob Mängel.
REPLIIK: Järjekordne koolide sulgemine ilmselt lõpetaks väikse jalgpalliklubi tegevuse
Lõuna-Läänemaa noorte saalijalgpalli karikasari on siinsetele jalgpallilastele uus võistlussari. See sai ellu kutsutud meie spordilaste võistlusvõimaluste avardamiseks. Taoline jalgpallivõistlus on paljudele lastele esimene võistluskogemus. Tegelikult on see jätk Lõuna-Läänemaa Jalgpalliklubi poolt aastal 1994 loodud koolide jalgpallisarjale. See nimetatud võistlus kesti kokku 23 pikka aastat. Võistlused toimusid kolm korda aastas: talvel, kevadel, sügisel.
Tavaliselt oli mängupaigaks Virtsu kooli jalgpalliväljak ja tollel ajal töötanud Virtsu spordihall, kus toimusid saaliturniirid. Kuid nimetatud võistlust on peetud ka Kirblas, Vatlas, Tuudil ja Lihulas.
Ekstreemsem koht võistluseks on olnud aga nüüdseks meie hulgast lahkunud Tuudi algkooli kehalise kasvatuse õpetaja Hillar Laose talu karjamaa Järise külas.
Selles sarjas toimus meie klubi eestvedamisel 23 aastaga kokku 69 turniiri. Selline võistlussari on kogu Eestis ainulaadne ettevõtmine. Kuid sari katkes kolm aastat tagasi, sest meil ei olnud lihtsalt koole, kes osaleks. Polnud võistkondi, polnud enam last, kes saaks joostes tulla jalgpalliplatsile ja esindada OMA kodukooli. Lühikese ajaga suleti 30 kilomeetri sees kolm väga tugevat spordiga tegelevat kooli: Tuudi, Vatla ja Kasari. Koolid, millel teiste spordialade harrastamise kõrval alati olnud ka tugevad jalgpallivõistkonnad.
Veelgi enam, kõik Lõuna-Läänemaa koolid, nende hulgas väiksematest väiksemad, mis nüüdseks ka suletud, on 25 aasta jooksul andnud poisse ja tüdrukuid ka Lõuna-Läänemaa Jalgpalliklubisse. Klubivõistkondade, kes kaks kümnendit on osalenud Eesti noorte meistrivõistlustel, selgroo on moodustanud just väikekoolide sportlased.
Nüüd kutsus klubi ellu taas uue sarja, et elustada vana traditsioon. Hetkel saame me seda veel lastele pakkuda, kuid kurjad uudised kuulutavad tarkade inimeste otsuseid, kes soovivad taas koolide sulgemist alustada. Paneme jälle rida koole kinni!
Kas tõesti ei ole muud meie lastele pakkuda? Kas lõhume lapse kasvamise kõige turvalisema keskkonna – väikekooli?
Kas otsustajad teavad, mitu Eesti koondislast on jalgpallimängu kaudu kasvanud Tuudi algkoolist, mitu Virtsu koolist või mitme erineva pallimängu Eesti koondislast on tulnud Kõmsi algkoolist?
Aga mitu Eesti meistritiitlit on kergejõustikus võitnud Metsküla algkooli või Kasari kooli õpilased-vilistlased? Või mis alal olid vabariigi tipus aastakümneid olnud Vatla algkooli lapsed?
Me kõik, ka tillukene jalgpalliklubi, oleme eelmisest sellisest katastroofilisest koolide sulgemise otsusest väga palju kaotanud. Nüüdne kaotus oleks väikesele jalgpalliklubile tõenäoliselt lõplik.
Jaanus Getreu
Lõuna-Läänemaa JK treener aastast 1994
Kehalise kasvatuse õpetaja aastast 1991
