Maalehe ilmatarkade arvates pole tänavu valged jõulud lootusetu unistus. Kuid mereäärsed kandid, sealhulgas Tallinn, võivad pühade ajal siiski lumeta jääda.
“Jõulud peaksid tulema valged ja külmagi omajagu, vähemalt Lõuna-Eestis isegi oma paarkümmend kraadi,” ennustas Maalehe ilmatark Enno Kalde Võrumaalt.
Ilmatark Arvo Saidla Raplamaalt Koikse külast on seda meelt, et pühade ajal siiski suurt külma karta pole, kuni kümmekond kraadi. Ja mis peamine – pühad peaksid valged tulema. Peaksid, kuid väga kindel ta selles pole.
Vaata Maalehest ka viimase 54 aasta jõuluaja ilmastatistikat.
Loe Maalehest veel:
- EKRE tulevane minister ARVO ALLER: on alasid, kus me ei saa ilma välistööjõuta hakkama
Maaeluministri kandidaat Arvo Aller ei välista intervjuus Rein Sikule võõrtööjõu kasutamist ning lubab minna põllumeeste piketile põlduritega kohtuma.
- VTA: Taanis müügilt korjatud M. V. Wooli tooted Eestis müüki ei lähe
Tallinna Halduskohtu otsusega tohib M. V. Wooli laost välja viia vaid sisseostetud pakendatud toorainet ning tegevus peab toimuma VTA kontrolli all. Muuhulgas on seal ka Taanist tagasi tulnud kalatooted.
- LÕÕTSAKUNINGAS JUHAN UPPIN: minu missioon on rahvalikku muusikat elus hoida
Vabariigi pillimehe tiitliga aasta tagasi pärjatud Juhan Uppin ei mõelnud muusikat õppides kordagi, et temast võiks saada ainult muusikast ära elav pillimees. Aga nii on läinud. Uppiniga ajas juttu Maire Aunaste.
- Põllumajanduskoja juht OLAV KREEN: põllumehed lihtsalt unustati ära
Põllumajandus-kaubanduskoja nõukogu esimees Olav Kreen sõnab, et põllumehed ei tahaks teha poliitikat, kuid Eesti siseriiklike toetuste jätkumine ja Euroopa toetuste kasv on eluliselt tähtsad.
- Juhtimiskriisi sattunud Rail Baltic peab kaotatud aja tasa tegema
Rail Balticu rajamise projekt vaevleb identiteedikriisis – Soome loobus selles aktiivselt osalemast, ühendettevõtte juhid hülgasid ameti, kohtuvaidlused pole läbi ja kolm Balti riiki ei suuda kuidagi ühisosa leida.
- Metsast saab tulu ka puid maha võtmata – chaga’t kasvatades
Sel nädalal jõudsid Eestisse seenetüüblid, mis istutatakse kasepuude sisse, et seal hakkaks kasvama chaga ehk must pässik, millest valmistatakse rahvameditsiinist tuntud eliksiiri.
- Soome hiiglaslik puiduveski võtab kasutusele ka jäätmed
Põhjapoolkera suurima biotoodete tehase omanik Metsä Group otsib võimalusi kasutada puit ära viimse laastuni ning leida sellele rakendus ka näiteks kangaste ja isegi betooni tootmises.
- Vanaema kodune supp toob turistid õuele
USA seiklusturismi ekspert õhutab eestlasi kohaliku toidu ja lugude abil kohavaimu avastama ning kogukondi kaasama.
- ALTERNATIIVID LIHALE: tuleviku toidulaua jaoks otsitakse lihale üha uusi asendusvariante. Peagi sööme putukaid ja tehisburgerit
Kuna kariloomad annavad 14–18% kasvuhoonegaaside koguheitest atmosfääri, siis kliimakriisi ärahoidmiseks tugevneb ka surve karjakasvatuse piiramiseks ning lihasöömise vähendamiseks. Nii on saanud Euroopas tõusvaks trendiks süüa liha asemel taimseid burgereid ja putukaid, et loodust säästa, kuna nii saab vähendada loomaliha osakaalu toidus.
- Šveitsi professor: raisake toitu vähem
Mahetootmise saagikus on tavatootmise omast 20 protsenti väiksem. Samas ulatub toidu raiskamine 30 protsendini. Väiksema saagi tasakaalustaks väiksem toidu raiskamine.
- Lõuna-Aafrikast Eestisse kolinud mees valmistab maailmameistritele vibusid
Põlvamaal Moostes tegutseb meister, kelle käe alt tulnud vibudega laseb suur osa tippsportlastest. Ka mees ise on saanud maailmameistrivõistlustelt mitu medalit.
- Organic Estonia kavatseb mahealad siltidega tähistada
Mittetulundusühing Organic Estonia kavatseb mahealade sildid igas maakonnas paigutada vähemalt kümnele alale. Siltide paigutamise põhjuseks on ühelt poolt teavitus ja maheidee levitamine, teisalt teada andmine, et tavapõllupidajad oskaks mahetootjatega rohkem arvestada.
- August Komendant – betoonist võlutud tippinsener
Möödunud sajandi ehituskultuuri suurkuju, Järvamaalt Nurmsi külast pärit August Komendant oli rahvusvaheline mees, kes ei tundnud riigipiire. On aeg ka Eestis temaga lähemalt tuttavaks saada.
- Eesti poeetide vürst – Luunja luuletaja Henrik Visnapuu
Tema elu kaudu saab rääkida ära suure jupi Eesti ajaloost ja keerdkäikudest, loomingu najal näidata neid muutusi, mis kirjasõnas toimusid, kirjutab Jürgen Rooste Maalehes. Tema sünnist möödub 2. jaanuaril 130 aastat. Luunjas on sel puhul välja kuulutatud Henrik Visnapuu aasta.
