Aastal 2015 valminud Lõuna-Läänemaa kergejõustiku kõigi aegade edetabel tähistab oma 8. sünnipäeva. Algamas on uus kergejõustikuhooaeg ja seda silmas pidades vaatamegi edetabelile taaskord otsa.
Kokku on kergejõustiku naiste ja meeste selle piirkonna edetabelites 50 ala rida. Meeste edetabelist leiab 26 ja naiste omast 24 ala, kokku peaaegu 500 tulemusega. Ära on toodud eri kergejõustikualade 10 parimat tulemust läbi aegade. Vaid mõnel üksikul, vähem harrastataval alal ei ole aegade jooksul kümmet tulemust kokku saadud.
Meeste kõigi aegade edetabeli koostamist alustas aastakümneid tagasi Mati Viita ja ta tegi seda uute tulemuste lisamisega kuni 1991. aastani. Naiste edetabeli koostas allakirjutanu nullist 2015. aastal ja jätkas meeste edetabeli koostamist 2014-2015 aastatel. Meeste edetabelisse tuli leida kõik puuduvad tulemused ajavahemikust 1991-2015, seega kõikvõimalikud esikümne tulemused 24 aasta jooksul. Nii tuli vanu ajalehti, kümneid ja kümneid võistlusprotokolle ja sadu telefonikõnesid tehes edetabelisse uusi tulemusi, mis mahuvad meie kodukandi edetabeli eri alade kümne parima tulemuse hulka. See kõik oli väga mahukas ja aeganõudev, kuid samas ülihuvitav töö.
Lõuna-Läänemaa kõigi aegade kergejõustiku edetabel on praeguseks saanud seoses haldusreformiga nimeks Lääne-Eesti kergejõustiku edetabel. Edetabel, mis hõlmab meie piirkonna parimaid tulemusi kaugest ajast.
Esimene tulemus on tabelis juba aastast 1936, esimesest Eesti Vabariigi ajast. Mitmed tulemused hõlmavad 1940-ndaid. Siis tuleb aeg, kui territoriaalselt oli tegemist Lihula rajooniga, aastatel 1950-1961. Kui Lihula rajoon oli moodustatud peale maakondade likvideerimist, siis 1961. aastal osa rajooni liideti Haapsalu rajooniga, osa jälle Pärnu rajooniga.
Sporditegemine käis aga edasi, lihtsalt nüüd need tulemused, mis püstitati uue Pärnu rajooni sportlase poolt, edetabelisse ei läinud. Olime Haapsalu rajooni osa.
Siis 1991 saabus uus Eesti Vabariik, Lääne maakond. Ja kaks aastat tagasi sai Lõuna-Läänemaa keskusest Lääneranna vald, mis omakorda liitus Pärnumaaga. Lääneranna vallaga liitusid ka kunagised Lihula rajooni alad ja oligi nagu see aeg jälle tagasi. Nüüd siis saavad edetabelisse ka kõik sportlased Varblast, Koongast, Lõpelt jne.
Muidugi peavad tulemused olema esikümne väärilised. Nagu näha, ei ole tegemist mitte ainult edetabeliga. Tegemist on ühe kogukonna kultuurilooga, selle paiga inimeste spordikultuuri ajalooga. Edetabel toob silmade ette meie inimeste tegemised sõjajärgsetel aastatel. Kuidas sport oli keerulistel aegadel üks eneseväljendamise viise. Lisaks massiline spordiga tegelemine viiekümnendatel-kuuekümnendatel aastatel.
Lääne Eesti edetabeli ükskõik mis ala esikümne tulemused on ülitugevast klassist. On alasid, mille liidri tulemused annaks medali ka praegu Eesti kergejõustiku meistrivõistlustel. Näiteks naiste 100 meetri jooksu Maris Vahari 12,0 sekundit või 800 meetri jooksu Kersti Tiiratsi 2.16,2 sekundit. Või meeste 1500 meetri jooksu liidri Hugo Pauluse aeg 3.53,9.
Lisaks on esikümne alade keskmine tase väga kõrge. On alasid, mille esikohta või kümne parema hulka pääsemist ei olegi vist praegustel sportlastel võimalik kätte saada.
On alasid, mille esikümnesse jõudmist ei ole alates edetabeli taastamise ajast 2015. aastast suudetud teha. Meestest on puutumata näiteks 20 km maanteejooksu, 400 meetri tõkkejooksu, kolmikhüppe, kettaheite ja kuulitõuke esikümme. Naistest on puutumata koguni üheksa ala. Jooksualadest näiteks 100, 400, 800, 1000, 2000, 110 ja 400 m tõkkejooks. Veel 3 km käimine ja 7-võistlus.
Kui vaadata eri alade esikümmet vanimate seal olevate tulemuste pilgu läbi, siis naiste aladest on silmatorkavamad sprindid ja heited. 100 m ja 400 m jooksudes leiab näiteks tulemusi 1953. ja 1959. aastatest. Kuulitõukes ja kettaheites samuti 1950-1960-ndatest. On aukartustäratav nende tolleaegsete spordinaiste 60-70 aasta tagused tulemused.
Meestest samuti heited-tõuked, kuldsed kuuekümnendad on siingi tooniandjaks. Lisaks veel jooksualad. Vanasti maatööd tehes olidki inimesed tugevamad, sitkemad, vastupidamavad.
Kui edetabeleid jätkama ja koostama hakkasin, oli mõte just uute nimede ja tulemuste edetabelisse saamine. Olgu nendeks siis koolilapsed või hobisportlastest täiskasvanud. Sportlasi, kes meie kodukandi edetabelisse mahuks, lihtsalt pidi ju leiduma. Võimalikud kergejõustiklased olid olemas, võistlusi oli samuti. Lisaks olid vanemate klasside kergejõustiklased, kes hoogsalt sportisid. Sportlastele oli vaja pakkuda veel üht pidepunkti. Koht kodukandi kõigi aegade edetabeli esikümnes oli piisav motivatsioon.
Just nii ka läks. Alates 2015. aastast on naiste ja meeste edetabelisse tulnud uusi parandusi, mis hetkel kümne parema hulgas, koguni 88. Naiste edetabel on täienenud 48 uue tulemusega ja meeste edetabel 40 tulemusega. Need on kindlasti väga korralikud numbrid.
Edetabelisse on pääsenud naised sprindis, keskmaajooksus, maratonis, kuulitõukes, vasaraheites, kettaheites, odaviskes, kaugushüppes, kõrgushüppes.
Mehed aga 110 meetri tõkkejooksus, kümnevõistluses, teivashüppes, vasaraheites, odaviskes, kaugushüppes, kõrgushüppes, eri jooksuladel sprindist maratonini.
Kõik see näitab, et väga kõrgetasemeliste tulemustega edetabelisse on võimalik tubli treeningtööga pääseda. Tegemist ei ole ainult kindlate sportlastega, kellelt oodata uusi tulemusi, vaid igal aastal kerkib esile keegi uus, kes oma nime edetablisse jätnud. Üle 20 sportlase on uue edetabeli sünni järel sinna pääsenud.
On tore märkida, et hetkel on edetabeli kümne parima tulemuse lähistele jõudmas või ka jõudnud näiteks Lihula gümnaasiumis õppivad noored. Triine Kalinovski kaugushüppes ja pikamaajooksus ning noored, alles 14-aastased jooksjad Sten Martin Viidemaa, Gregor Hendrik Mölder ja Taavi Tiidussalu.
Kõige enam on viimastel aastatel edetablisse pääseda suutnud Matsalu jooksutäht, mitmekordne Eesti noortemeister Martin Teppan. Tema on jõuliselt edetabelisse tulnud koguni seitsmel alal. Juhib ta edetabelit 800 meetri jooksus.
Naiste edetabelisse on viimaste aastatega kolmel alal murdnud Katrin Lehtpuu. Ühtlasi juhib ta edetabelit nii 10 000 m, poolmaratoni ja maratoni distantsil.
Kolme alaga on sinna jõudnud ka Gertu Küttmann. Mitmekordne Eesti noortemeister ja täiskasvanute medaliomanik heidetes-tõugetes on seal kuulitõukes, kettaheites, vasaraheites. Edetabeli juht on ta kuulitõukes.
Vanimad liidritulemused
Edetabeli vanimatest rekroditest püsivad siiani naiste 200 meetri võiduaeg 25.2 ja meeste kuulitõuke 15.21.
Naiste tulemuse jooksis 1974. aastal Kaja Ilmjärv. Meeste kuulitõuke liidritulemuse taga on aga ei keegi muu, kui Alakülast, Käru talust pärist tulevane Euroopa meister Aleksander Kreek. Tulemus 15.21 on tõugatud 1936. aastal ja saab suvel juba 87 aastaseks.
Mõlemad tulemused oleks praegu kindlasti konkurentsivõimelised ükskõik mis tasemega Eesti võistlustel.
Lääne-Eesti edetabeli parimad on Maia Jõemaa ja Hillar Laos
Kui vaadata aga sportlasi, kes on kõige rohkematel aladel edetabelis, siis nii naiste kui ka meeste edetabeliliidrid on seda suutnud kaheksal eri alal.
Naistest on liider Maia Jõemaa. Temale kuuluvad esikümnekohad 800, 1000, 1500, 3000, 5000 ja 100 m tõkkejooksu, 400 m tõkkejooksu ja 3 km käimises. Neist edetabeli liidrikohti hoiab ta 5000 m jooksus ajaga 21.59,7 ja 3 km käimises ajaga 17.36,6. Kasari põhikoolis sporditeed alustanud kergejõustiklane jätkas sporditeed Lihula keskkoolis, kus ta kooli 1991. aastal lõpetas.
Meestest on kaheksal alal liider aga meie Virtsu, Tuudi ja Lihula koolide õpetaja ja treener Hillar Laos. Viis aastat tagasi meie hulgast lahkunud legendaarne spordiõpetaja oli väga mitmekülgne sportlane. Tema on edetablis esikümnes 100, 200, 400, 800, 1000, 1500, 400 m tõkkejooksus ja viievõistluses. Edetabelit juhib ta aga 1000 meetri jooksus ajaga 2.41,5
Veel on huvitav, kelle käes on rohkem edetabelis liidrikohti. Naistest on liider nelja ala esikohaga Kersti Tiirats. Temale kuuluvad esikohad 800 m ajaga 2.16,2, siis 1000 m ajaga 3.05,6, lisaks veel 1500 m ajaga 4.42,4 ja 3000 m ajaga 11.06,0. Selliseid imeaegasid jooksnud kunagine 1980-ndate aastate Eesti omavanuste parimaid jooksjaid alustas sportimist samuti Kasari põhikoolis.
Meestest juhivad võrdselt kolme alavõiduga kunagine Kasari põhikooli kehalise kasvatuse õpetaja Teet Rinaldo ja Lihula gümnaasiumist sirgunud Gert Oosim.
Teet on esikohtadel 5000, 10 000 ja 20 km maanteejooksus. Siin talle aegadeks vastavalt 16.06,0; 34.12,8; 1.14,16.
1990-ndate Eesti omavanuste parimaid veerandmailereid ja kõrgushüppajaid Gert Oosim on tabelis esikohal 1.93-ga kõrgushüppes, 22,8-ga 200 m jooksus ja 49,4-ga 400 meetri jooksus. Muide, juba 16-aastaselt sellise 400 meetri jooksu aja jooksnud Gert on meie edetabeli esikümnes koguni kuuel alal.
Selline on meie väikese Lääne-Eesti piirkonna tükike spordiajalugu. Edetabel täieneb hoogsalt igal aastal. Loodetavasti ei jää uued täiendused tulemata ka sel hooajal.
Kergejõustikuhooaeg sai oma avapaugu 1. aprillil Haapsalu maanteejooksuga. Kohe esimeselt võistluselt sai naiste 10 km edetabel täiendust.
Jaanus Getreu
