Juba kaheksandat korda toimus Lihulas kõrgushüppevõistlus, kus lapsed said tunda vanaaja spordivõistluse hõngu. Lõuna-Läänemaa Jalgpalliklubi ellu kutsutud kõrgushüppevõistlust peeti Lihula koolimaja tagusel muruplatsil, mis võeti esimest korda sportimiseks kasutusele 1. septembril 1937. aastal.
Selles majas alustas valmimisaasta septembris õppetööd 123 õpilast ja neid õpetasid liitklassides kolm õpetajat. Just samal muruplatsil tehti nii siis kui ka järgnevad aastakümned sporti. Seal oli kuulitõuke- ja kaugushüppesektor, palliplats, kus hüpati ka kõrgust, maandudes liivakasti.
Kuigi 1964. aastal valmis samal aastal ehitatud uue keskkooli maja juurde õpetaja Luigi Koigi rajatud staadion, toimusid võimlemistunnid ikkagi vana koolimaja juures edasi. Õppetöö oli ju selles koolimajas kuni uue aastatuhandeni. Ka allakirjutanul on head mälestused 1.-3. klassi kehalisetundidest sealsel muruplatsil 1980-ndate algusest.
Kõrgushüppevõistluse eesmärk on panna lapsed olukorda, milles olid nende vanavanaisad ja -emad. Kuigi praegu on liiva asemel maandumiseks matt ja jalanõud on parimatest parimad, on tunne murul ja tammede vahel hüppamisest teine. Aastate jooksul on hüpanud ka lapsed, kes teinud seda paljajalu, et viia hüppetunne veelgi rohkem aastakümnete taha.
Tänavusel võistlusel olid lapsed taas tublid. Kuigi hoojooksu ja hüppeid segas natuke tuul, lendasid noored sportlased lastevanemate ergutuste saatel ilusa tehnikaga. Ja väga tore on see, et mitu poissi said just nüüd hakkama oma rekordi püstitamisega.
Nooremas grupis ületas Keron Kamarik kõrguse 1.10, August Reinmaa 1.05 ja Jan-Robin Luik täpselt üks meeter. Tublid olid ka Kaarel Maiko Tšekenjuk ja Mattias Idvani, kellele läks kirja 0,95 sentimeetri kõrgune tulemus. Vanemas grupis sai Taavi Tiidussalu tulemuseks 1.45 ja Henry Kurnim 1.30.
Võistlust aitasid läbi viia lapsevanem Peeter Idvani ja 27 aastat Lihula koolis kehalise kasvatuse õpetajana töötanud Väino Põld.
Jaanus Getreu
