Viirusperioodil kehtestatud piirangud on toonud väljakutseid ka Läänemaa liikumiserivajadusega laste peredele, kel on lisaks piirangutest tingitud elukorralduse muutmisele tarvis abivahendeid, millega lapse õppimist ja igapäevatoimetusi koduses keskkonnas toetada. Sageli pole pered kursis, et laste liikumisabivahendite soetamiseks ei pea tingimata ise kohale tulema, vaid lasteterapeudid ja abivahenditehnikud teevad ka koduvisiite.
Haapsalu linna sotsiaalnõunik Krista Levina tõdeb, et tuleb ette olukordi, kus vanemad jäävad lapsele abivahendi soetamisel hätta. „Näiteks ei leia vajalikku teavet või on tegu teise keeleruumi inimesega, kes ei saa informatsioonist aru. Vahel juhtub, et spetsialistide soovitused on vastukäivad, üks soovitab üht ja teine teist vahendit ning lapsevanemal puudub pädevus otsustada, mis siis on lõpuks parim lahendus.”
Laste abivahenditele spetsialiseerunud Invaru lasteterapeut Helena Lõune selgitab, et lapse jaoks sobiva lahenduse leidmisel tuleb arvestada tema igapäevaste vajaduste ja tervisliku seisundiga, aga ka keskkonnaga, kus abivahendit kasutatakse. Nii teevadki abivahendikeskuse spetsialistid lisaks lasteasutuste visiitidele ka koduvisiite, et koos sobilik abivahend kasutatavasse keskkonda välja valida.
“Tihti pole pered kursis, et terapeudid ja tehnikud teevad ka koduvisiite, kus meil on juba kaasas valik abivahendeid, et laps saaks neid oma koduses keskkonnas järgi proovida ja seejärel lapsele sobivaima välja valida,” rääkis Lõune.
Abivahenditehnik reguleerib abivahendid kodus lapse jaoks sobivaks ja õpetab peredele nende õiget kasutamist. “Abivahendi sobivust tuleks hinnata lähtuvalt lapse tervislikust seisundist ja pidada silmas, et lapse kasvades võivad tema vajadused muutuda. Siin saab samuti spetsialist abiks olla ja anda nõu, kas piisab abivahendi kohandamisest või tuleks see vahetada välja kas suurema või hoopis mõne teise mudeli vastu.”
Lõune sõnul on praegusel viirusperioodil tekitanud enim küsimusi just õppetöö koduseks korraldamiseks vajalikud abivahendid. “Näiteks laua taga keskendumist nõudvat õppetööd tehes võib erivajadusega koolilaps vajada spetsiaalset eriistet, mis aitab tagada ergonoomilise istumisasendi ning toestab keha ja pead,” selgitab Lõune ja kirjeldab, et tihti tuleb kasutada erinevat lisavarustust, näiteks tugesid või kinnitusrihmasid, et saavutada ja säilitada soovitud asendit.
Kevadiste ilmadega tunnevad pered aina rohkem huvi näiteks jalgrataste vastu, mis sobiks ka erivajadusega koolilastele. “Kolmerattalised jalgrattad on sobilikud liikumisvahendid lastele, kes vajavad tasakaalu säilitamiseks rohkem tuge. Lisaks füüsilisele aktiivsusele saavad lapsed selliste jalgrataste abil olla sotsiaalselt kaasatumad ning iseseisvamad,” tõdeb Lõune. “Samas lapsed kasvavad kiiresti ja ka abivahendi vajadus võib kiiresti muutuda. Seepärast tasub lastega peredel võimalusel pigem vahend üürida kui välja osta, sest üürimine on mugav ja soodne viis, kuidas selgitada välja, kas abivahend ka tegelikult sobib lapsele,” soovitab Invaru spetsialist ja lisab, et kõik üüritavad vahendid läbivad enne kasutajani jõudmist põhjaliku hoolduse.
Lasteterapeut Lõune sõnul on abivahendikeskuse, sotsiaalkindlustusameti ja lapsevanema koostöö tavaliselt piisavalt põhjalik, mistõttu saab terapeutide ja tehnikute poolt lapsele proovimiseks koju toodud abivahendi enamasti kohe kasutusse jätta. “Nii sotsiaalkindlustusameti spetsialistid kui abivahendikeskuse terapeudid juhendavad ja nõustavad vanemaid kogu protsessi jooksul, et iga pere saaks leida oma lastele parima lahenduse,” kinnitab ta ja lisab, et koduvisiitide ajal kasutavad spetsialistid isikukaitsevahendeid ning asjakohase abi saamine kodustes tingimustes on seega turvaline.
Haapsalu linna sotsiaalnõunik Krista Levina lisab, et erivajadustega lapse perel tasuks kindlasti uurida ka omavalitsuse pakutavate teenuste-soodustuste kohta. „Meil on ette nähtud toetus erivajadustega lastele ja nende peredele vajalike sotsiaal- ja tervishoiuteenuste või abivahendite eest tasumiseks, mis toetavad lapse arengut ja tema perekonna toimetulekut. Pakume sotsiaaltranspordi- ja tugiisikuteenust, ka lastehoidu. Alla 16-aastastele keskmise, raske või sügava puudega lastele osutavad sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus ja nõustamiskeskus Papaver,” loetleb Levina. “Vajalikud kontaktid leiab linna kodulehelt, alati võib otse pöörduda ka sotsiaalosakonna poole, kus saame koos inimese murele lahendust otsida.”
