Maa-ameti andmetel tehti 2020. aasta esimesel poolaastal korteriomanditega 9799 ostu-müügitehingut. Tehingute koguarv vähenes Eestis kokku aastataguse ajaga võrreldes ligi 14%, samas Läänemaal tehti rohkem tehinguid kui mullu.
Läänemaal suurenes korteritehingute arv 7,1%. Peale Läänemaa tehti rohkem korteritehinguid vaid Võrumaal, mujal tehingute arv võrreldes eelmise aasta I poolaastaga vähenes.
Samas tehingute väärtus vähenes Läänemaal 15,4%, mis oli Eesti keskmisest (-6,4%) suurem langus.
2019 I poolaasta ja 2020 I poolaasta maakondade korteriomandite tehingute arv, koguväärtus ning muutus (%)
| Maakond | Tehingute arv 2019 I | Tehingute arv 2020 I | Tehingute arvu muutus | Tehingute koguväärtus 2019 I | Tehingute koguväärtus 2020 I | Tehingute koguväärtuse muutus |
| % | Miljonid eurod | Miljonid eurod | % | |||
| Harju maakond | 6196 | 5244 | -15,4% | 655,5 | 603,0 | -8,0% |
| Hiiu maakond | 37 | 20 | -45,9% | 0,7 | 0,5 | -34,7% |
| Ida-Viru maakond | 1193 | 989 | -17,1% | 14,6 | 12,7 | -13,4% |
| Jõgeva maakond | 159 | 154 | -3,1% | 1,6 | 1,8 | 11,0% |
| Järva maakond | 214 | 178 | -16,8% | 2,9 | 2,8 | -3,6% |
| Lääne maakond | 127 | 136 | 7,1% | 3,9 | 3,3 | -15,4% |
| Lääne-Viru maakond | 462 | 393 | -14,9% | 7,6 | 7,0 | -7,5% |
| Põlva maakond | 105 | 99 | -5,7% | 1,7 | 1,3 | -26,3% |
| Pärnu maakond | 673 | 604 | -10,3% | 35,8 | 31,8 | -11,2% |
| Rapla maakond | 168 | 123 | -26,8% | 3,7 | 3,3 | -9,7% |
| Saare maakond | 114 | 89 | -21,9% | 4,8 | 3,9 | -17,7% |
| Tartu maakond | 1287 | 1193 | -7,3% | 95,6 | 102,3 | 7,1% |
| Valga maakond | 193 | 155 | -19,7% | 1,6 | 1,8 | 9,6% |
| Viljandi maakond | 234 | 222 | -5,1% | 5,6 | 5,6 | 1,2% |
| Võru maakond | 169 | 180 | 6,5% | 3,0 | 4,0 | 34,1% |
| Eesti kokku | 11331 | 9779 | -13,7% | 838,6 | 785,1 | -6,4% |
Kogu Eesti tehingute koguväärtus oli I poolaastal ligi 785 miljonit eurot. Eelmise aasta sama ajaga võrreldes on rahalist kapitali kaasatud ligi 53 miljoni euro võrra vähem.
Maa-ameti kinnisvara hindamise osakonna peaspetsialist Johannes Nõupuu sõnul mõjutas korteriomandite tehinguaktiivsust ülemaailmne pandeemia ja märtsis kehtestatud eriolukord. „Eriolukorra ajal osteti küll eelnevalt broneeritud uusarendusi, kuid järelturg hangus mõneks ajaks, kuna seal pikemaid rahalisi eelkokkuleppeid tavapäraselt ei tehta,“ selgitas Nõupuu ning lisas, et selline trend kergitas tehingute koguarvus esmamüükide osatähtsust ja on ka üks põhjus, miks mediaanhind jätkas kasvu. „Võrreldes eelmise aasta sama ajaga kasvas ruutmeetri mediaanhind ligi 8 protsenti,“ tõi ta välja.
2020. aasta esimese kuue kuu jooksul müüdi 122 uut korterit rohkem kui eelmise aasta samal ajal, ent järelturutehingute arv oli 1593 võrra väiksem.
Tallinna korteritehingute mediaanhind jõudis esmakordselt üle 2000 euro piiri. 2020. aasta esimesel poolaastal oli Tallinna korteri ruutmeetri mediaanhind 2053 eurot. Aastataguse ajaga võrreldes on pealinna korteriomandite ruutmeetri mediaanhind tõusnud kümnendiku. Tallinna esmamüükide mediaanhind kasvas eelmise aasta sama ajaga võrreldes 13%.
Tartu linnas oli müüdud korteri ruutmeetri mediaanhind 1515 eurot ja Pärnu linnas 1345 eurot, mis on vastavalt 5,5% ja 6% kõrgem kui aasta tagasi samal ajal. Ida-Viru maakonnas oli ruutmeetri mediaanhind 212 eurot, mis on aastatagusest perioodist 3,5% kõrgem.
