Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledž alustas sügisest koos Haapsalu kutsehariduskeskuse ja Läänemaa ühisgümnaasiumiga valikmooduli väljatöötamist, valmistamaks noori ette võimalikuks erialavalikuks tervisedenduse valdkonnas.
Õpilased läbivad õppemoodulis erinevaid kursusi, mille käigus omandavad esmased teadmised ja oskused nii tervise edendamise kui ka hooldustöö valdkonnas. Näiteks mõistab õpilane kehalise kirjaoskuse olemust ning tähtsust, aga õpib ka andma esmaabi, kasutades koduapteeki. Õppemoodul rakendub 2025. aasta sügisest.
Praktiliste oskuste omandamiseks luuakse haridusasutuste õppebaasidesse paremad õpitingimused: kutsehariduskeskuses sisustatakse sotsiaal- ja tervishoiuspetsialisti õppeklass, kolledžis rekonstrueeritakse õppeköök. Projekti rahastatakse maakonna arengustrateegia elluviimise toetusmeetmest.
„Kolme erineva kooli koostöö on maakonnas esmakordne ning annab noortele võimaluse kogeda kolme koolielu korraga ning saada seeläbi kutsekindlust,“ ütles Haapsalu kutsehariduskeskuse direktor Riinu Raasuke. „Haapsalu piirkond on tuntud just tervisedendamise piirkonnana, nüüd loome noortele enam võimalusi ennast valdkonnaga siduda.”
Tervisedenduse valikmoodul aitab noorel teha vastavalt oma tugevustele kindlamaid valikuid edasisel õppeteel, sealhulgas on võimalik end kurssi viia võimalustega samas valdkonnas edasi õppimiseks.
Läänemaa ühisgümnaasiumi direktori Gina Metssalu sõnul annab kolme kooli koostööna loodav tervisedenduse valikmoodul tulemuse, mida oleks üksinda tegutsedes keeruline saavutada. „Need on teadmised, mida on võimalik õpilasel omandada läbi praktilise kogemuse oma ala professionaalide ja praktikute abiga,“ märkis Metssalu.
Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne on tulevikuerialad, kuna järgmise kümnendi jooksul suureneb töökohtade arv nendes valdkondades ca 5000 töötaja võrra, selgus SA Kutsekoda tellitud uuringust. Juba praegu jääb igal aastal vajaka ligikaudu 500 eri tasemel tervishoiuspetsialistist.
„Oleme oma õppekava arendades seadnud eesmärgiks, et iga gümnasist saaks ise kujundada võimalikult kvaliteetse ning valikuterohke õpitee, mis vastaks tema huvidele ja tuleviku töömaailma vajadustele,“ tõdes Metssalu.
Ühismooduli läbinud õpilastel on võimalik tervishoiualaseid teadmisi suurendada nii kutse- kui ka kõrghariduses kodumaakonnast lahkumata. „Regionaalsete kolledžite üks roll on siduda maakonnas erinevaid õppeastmeid, sealhulgas luua sild gümnaasiumi ja kutsekooli vahel, mis toetab lõpetajate haridustee jätkamist kodu lähedal,“ märkis Haapsalu kolledži direktori kohusetäitja Heli Kaldas, avaldades lootust, et gümnaasiumi ja kutsehariduskeskuse noortel tekib mooduli läbimise järel huvi jätkata õpinguid kolledžis näiteks tervisejuhi erialal.
Sotsiaalhoolduse valdkonnas edasi õppimiseks pakub võimalusi ka kutsehariduskeskus. Mooduli läbimine loob noortele head eeldused kandideerimaks mujalegi, näiteks Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli õendusõppesse.
Projekt on rahastatud maakonna arengustrateegia elluviimise toetusmeetmest.
Kadi Paaliste
Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledž, ettevõtluskoostöö spetsialist
