Uuringu kohaselt on Lääne regioonis kooliõpilaste suitsetamise kogemus suurem kui Eestis keskmiselt, kanepit on suitsetanud aga keskmiselt vähem õpilasi.
Tervise Arengu Instituudi (TAI) kooliõpilaste tervisekäitumise uuringu järgi oli 2017/2018 õppeaastal Eesti keskmine suitsetamist proovinud 11-15-aastaste kooliõpilaste protsent 24. Uuring avaldati tänavu mais ja selles osales üle 4000 õpilase.
Läänemaa näitajad uuringust eraldi ei nähtu, aga koos Hiiu- ja Saaremaaga on siinses regioonis suitsetamist proovinud 31 protsenti selles vanuses õpilastest.
Hea uudis on see, et võrreldes varasema, 2013/2014 tehtud uuringuga on suitsemist proovinud noorte osakaal oluliselt vähenenud (vt tabelit).
Kanepi suitsetamisega on aga vastupidi. Eestis keskmiselt on kanepit suitsetanud 7 protsenti 11-15-aastastest noortest. Lääne-, Hiiu- ja Saaremaal on see protsent 6.
Alustatakse hiljem
Uuringu tulemused näitavad, et suitsetamisega alustatakse hiljem. Kui veel neli aastat tagasi oli 15-aastaste hulgas 44% neid, kes alustasid suitsetamisega 13-aastaselt või varem, siis seekordses uuringus oli sama osakaal 28.
Vähemalt üks kord nädalas suitsetajate osakaal on jäänud samaks, keskmiselt 5%. 52% suitsetamist proovinutest alustasid e-sigaretiga.
Mokatubaka tarvitamine uuringus ei kajastu
Praeguseks on aga need uuringuandmed ühes valdkonnas vananenud – kooliõpilaste seas on ka varasematel aastatel olnud levinud huuletubakas, kuigi seda Eestis müüa ei tohi, sel aastal on aga täiskasvanutele legaalselt müügil ilma tubakata, ent nikotiini sisaldav mokatubakas. Selle kasutamine koolinoorte seas on üsna levinud.
Tänavu oktoobri alguses teatas Terviseamet, et mürgistusteabekeskuse infoliinile jõuab üha rohkem kõnesid vanematelt, kelle väikelapsed on saanud nikotiinimürgistuse ohutuks peetavast huuletubakast.
Terviseameti mürgistusteabekeskuse juht Mare Oderi sõnul on suvel Eestis müüki tulnud huuletubakat ehk snusi reklaamitud kui traditsioonilisest snusist ohutumat varianti, sest sisaldab tubaka asemel nikotiiniga immutatud tselluloosi.
„See tubakavaba toode sisaldab siiski toimeainena närvimürki nikotiin, mis põhjustab üledoosina mürgistust nii lastel kui täiskasvanutel ja mille sõltuvust tekitav potentsiaal on pea sama kõrge kui opioididel.“ ütles Oder. „Paljud inimesed ongi reklaami õnge läinud ning meile helistades olnud siiralt veendunud, et snus, mida laps imes, on ohutu, sest see on tubakavaba,“ ütles Oder.
Viimase poole aasta jooksul on sarnaste kõnede hulk kasvanud ligi kaks korda. Tavapäraselt on tulnud mürgistusteabe infoliinil snusi tarvitamisest tekkinud mürgistuste nõustamisi keskmiselt kuus kõnet aastas, sel aastal on neid tänaseks juba kaheksa. Lisanduvad veel nikotiini närimiskummist, -plaastritest, e-sigareti vedelikest, sigarettide närimisest põhjustatud nõustamised.
Süvenev probleem
Mürgistusteabekeskusele tulevate kõnede põhjal võib öelda, et snusist on saamas üha suurem probleem just laste ja koolinoorte hulgas. „Õpetajatelt saadud tagasiside põhjal on koolides lausa käimas järelturg, kus vanemate klasside õpilased müüvad kasutatud-kuivatatud snusi padjakesi noorematele,“ ütles Oder. Kasvamas on ka juhtumite hulk, kus näiteks emad avastavad väikelast magama pannes nikotiini sisaldava snusi padjakese lapsel põsest. „Paneme vanematele südamele, et nad ei jätaks huuletubakat kodus lastele kättesaadavatesse kohtadesse!“
„Kui kahtlustate, et laps on tarvitanud snusi padjakesi või mistahes nikotiinitooteid, siis kindlasti konsulteerige alati mürgistusinfoliiniga,“ ütles Oder. Kui laps on juba uimane või teadvuseta, siis tuleb nikotiinimürgistuse kahtluse korral helistada koheselt hädaabinumbril 112. Sümptomiteta või kergete seedehäiretega patsienti võib jälgida kodus. Antud mürgistuse korral võib osutuda vajalikuks ka aktiivsöe andmine, mille kohta täpsemad juhised ja kogused annab mürgistusinfoliini 16662 spetsialist.
Terviseameti mürgistusteabekeskuse infoliin 16662 on avatud ööpäevaringsel kõikidel nädalapäevadel nii elanikele kui ka tervishoiutöötajatele. Telefoniliinile 16662 helistamine on anonüümne ning kohaliku kõne hinnaga (välisriigist helistades +372 7943 794).