Oktoobriga lõppes relvade loovutamise kampaania, mis vältas terve kuu ning mille jooksul said inimesed vabatahtlikult ning karistust kartmata politseile üle anda relvad, relvaosad ja laskemoona, millel puudub vajalik luba. Lääne prefektuuris loovutati 26 tulirelva, 1 harpuun, mitmeid relvaosi, ca 1650 erineva kaliibriga padrunit, valgusrakette, sütikuid, 6 purki püssirohtu.
Oktoobrikuu jooksul anti üle kogu Eesti politseile üle 124 tulirelva, ligikaudu 12 460 eri kaliibriga padrunit, mitmeid purke püssirohtu, detonaatoreid, rakette, lõhkepakette, haavleid ning relvaosi.
Põhja prefektuuris loovutati: 40 tulirelva, 2 gaasirelva, ca 2 500 erineva kaliibriga padrunit, püssirohtu, signaalrakette, lõhkepakette. Lõuna prefektuuris: 41 tulirelva (neist 34 sileraudsed jahipüssid, valdavalt IŽ tüüpi), ca 7000 erineva kaliibriga padrunit, detonaatoreid ning mitmeid purke püssirohtu. Ida prefektuuris: 17 tulirelva, 1309 erineva kaliibriga padrunit, 11 signaalraketti, 4 relvaosa, 17 purki püssirohtu, 4 purki haavleid.
Politsei- japPiirivalveameti juhtivkorrakaitseametnik Riita Proosa sõnul pärines suurem osa kampaania ajal politsei kätte jõudnud leidrelvi Eestimaa erinevatest talumajapidamistest, kuid oli ka neid, mis välja tulnud vanade linnamajade renoveerimisel.
„Näiteks laekus kampaania esimestel päevadel politseile teade Tartu südalinnas renoveeritavast majast, mille pööningult leiti ehitustööde käigus kast roostes padruneid. Sündmuskohale sõitnud politseipatrull võttis leiu üle ning toimetas politseimajja, kust need hävitamisele saadeti,“ kirjeldas Proosa.
Riita Proosa sõnul oli terve kuu väldanud kampaania edukas ning teateid leitud relvadest, laskemoonast või relvaosadest laekus meile palju. “Kui valdavalt andsid inimesed leitud relvadest ja laskemoonast meile häirekeskuse läbi teada ning jäid seejärel korrakaitsjate saabumist ootama, siis tuli kuu jooksul ette ka paar ärevat olukorda, mil ohtliku eseme leidnud inimesed sellega jaoskonda jalutasid,“ vahendas vanemkomissar.
Ta kirjeldas, et üks selline pinev olukord tekkis Viljandimaal, kui politseimajja jalutas kodanik 99 kapseldetonaatoriga, mille ohutuks teisaldamiseks kohalikud korrakaitsjad otsemaid pommirühma kohale kutsusid.
Vanemkomissar nentis, et Viljandis lahti rullunud ärev olukord plahvatusohtlike detonaatoritega lõppes imekombel õnnelikult, ent ta palub hoolimata kampaania lõppemisest kodanikel olla jätkuvalt tähelepanelik ja ettevaatlik. „Mistahes ohtliku eseme leidmisel ei tohi seda ise transportima hakata, vaid tuleb helistada häirekeskusele ning leiust kohe teada anda,“ rõhutas Proosa.
Ta lisas, et kampaania lõppemisest hoolimata ootab politsei endiselt inimestelt teateid relvade ja teiste ohtlike esemete leidmisest. Muuhulgas meenutas politseinik sedagi, et näiteks ehituse käigus leitud või pärandina saadud tulirelv, selle osa või laskemoon tuleb politseis registreerida ning relva omanikul peab olema kehtiv relvaluba. „Relvaomanikel on kasulik teada ka seda, et alates selle aasta 26. veebruarist, saab relvaloaga seotud toiminguid teha kodust lahkumata ka politsei iseteeninduse kaudu,“ julgustas Proosa inimesi mugavalt e-teenuseid kasutama.
