Euroopa Komisjon valis keskkonnaameti projekti „Elu alvaritele“ (LIFE to alvars) tuhandete projektide hulgast parimaks LIFE-projektiks, mis on Euroopa kaitsealade võrgustikus eales ellu kutsutud.
Projekti käigus taastasid amet ja partnerid viie aasta jooksul ligi 2500 hektarit Lääne-Eestile omaseid kadakasi karjamaid ning lõid kohalikele talunikele vajalikud tingimused lammaste, veiste ja hobuste karjatamiseks.
Sel kuul tähistab üle-euroopaline keskkonna- ja kliimaprojekte toetav LIFE-programm oma 30. aasta juubelit. Eile toimunud auhinnatseremoonial tunnustas Euroopa Komisjon parimaid LIFE-projekte, mille peaauhinna pälviski eelnimetatud Eesti keskkonnaprojekt, teatas keskkonnaamet.
Keskkonnaameti peadirektor Rainer Vakra ütles, et uudis tegi siiralt head meelt, sest tuhandete projektide hulgast parimaks valimine on suur tunnustus ameti ja kõikide projekti panustanute tööle.
„Loopealsete taastamise projekt oli tõepoolest suurejooneline – ligi 2500 hektari loopealse karjamaa taastamisel lõid kaasa ligi 600 eramaaomanikku. Viie aasta jooksul said rajatud karjatamiseks vajalikud taristud, renoveeritud karjamaade ligipääsuteed, teha teavitustööd loopealsete olulisusest ning paigutada projektialadele loopealseid tutvustavad infotahvlid. Lisaks mõeldi koos kohalike loomakasvatajatega loopealsetelt saadava lisandväärtuse ehk puidu, loomaliha ja lambavilla väärindamise võimaluste üle. Nii edendati ka ettevõtjate vahelist koostööd, et töö jätkuks sõltumata edaspidistest toetustest,“ rääkis Vakra.
Loopealsed ehk alvarid on Lääne-Eestile ja saartele iseloomulikud õhukese lubjarikka mullaga poollooduslikud rohumaad. Viimaste aastakümnete jooksul toimunud muutuste tõttu olid need väärtuslikud kooslused aga suuresti tähelepanuta jäänud. Alvarid on olnud traditsiooniliselt külakarjamaad – ilma karjatamiseta kasvavad nad aga tihedalt kadakat ning mändi täis, mille tagajärjel karjamaale omane liigirikkus hääbub.
Loopealsete taastamistööd seisnesid alvaritele kasvanud tihedate kadakapadrikute harvendamises, mändide välja raiumises ja karjaaedade rajamises, et seal oleks võimalik taas loomi karjatada. Õhukesemullalised lubjarikkad niidud on haruldased kogu maailmas, mille tõttu on oluline sealseid kooslusi eriliselt kaitsta. Lisaks Eestile leidub loopealseid veel ainult Rootsi suurtel saartel.
Keskkonnaameti loopealsete karjamaade taastamise projekti tegevused leidsid aset aastatel 2014–2019. Projekti eelarve oli 3,7 miljonit eurot, millest Euroopa Liidu panus oli 2,8 miljonit eurot. Keskkonnaameti projekti partnerid olid Tartu Ülikool, Eesti Maaülikool ja Pärandkoosluste Kaitse Ühing. Lisaks enam kui 600 eramaa omanikule olid kaasatud 40 talunikku ja 20 taastamisega tegelevat ettevõtet. Enamik ettevõtmisega algselt liitunuid hooldavad taastatud alasid siiani.
