Mereäärsete linnade kanalisatsioonitorusid läbiv reovesi sisaldab koroonaviirust, mis jõuab lõpuks merre, aga kas see alanud suplushooajal ka inimestele ohtlik on?
Kanalisatsioonitorudes voolav ja veepuhastusjaamast läbi käiv reovesi sisaldab koroonaviirust, mis on pärit teadagi kust. Tallinn on olnud Eesti üks suuremaid viirusepesi ja seepärast võib kindlalt öelda, et reovees on koroonaviirus, mis jõuab Tallinna lahte ja randadesse. Sama lugu on Haapsalus, aga sellest ei maksa paanikasse sattuda. Kohe selgub, miks.
Kui reovees sisalduva koroonaviiruse teema eelmisel aastal päevakorda tõusis, siis tekkis väikelinna elanike seas küsimus, kas ehk on Haapsalu Tagalaht nakkusohtlik. Tegime selle asja peensusteni selgeks.
Haapsalu Veevärgi töötajad on reoveega kokkupuutumisel ettevaatlikud ja järgivad täpselt ettevaatusnõudeid. Nad koguvad iga nädal reoveeproove, et saata need Tartu Ülikooli professori Tanel Tensonile. Sama teevad poolsada veepuhastusjaama üle Eesti.
Kuidas neid veeproove võetakse? Haapsalu Veevärgi reoveepuhasti juhataja Ando Laanesoo näitab ette.
Veepuhastusjaama ühes hoones seisab põrandal nuppude ja tablooga kast, millest jookseb voolik põrandaluugi all olevasse mahutisse. Sinna jõuab vesi, mis on suurematest jäätmetest puhastatud.
Loe Geenius Meedia portaali põhjalikust loost, kuidas Haapsalus proove võetakse, miks tuleb analüüsida kahte proovi, miks puhastatud reovette jääb koroonaviiruse “keha” alles ja kas seda on mõtet karta?
