Eesti 17 suurema linna korterite keskmine tehinguhind tõusis aprillis küll 2% võrra ning indeks jäi pidama hinnatasemel 1562 €/m², kuid tehingute arv langes võrreldes eelmise kuuga 38% võrra.
Märtsis oli korterite keskmist hinda seirav Pindi Indeks korrigeeritud andmetel 1534 €/m². Kui märtsis tehti indeksilinnades 1237 korteriomandi tehingut, siis aprillis oli tehingute arv kõigest 765, mis on madalaim tulemus peale 2012. aasta jaanuari. Võrdluseks – 2019. aasta aprillis tehti indeksilinnades 1388 korteriomandi tehingut.
Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman ütles, et tehingute arvu vähenemise taga on eelkõige järsult langenud tarbijate kindlustunne, mis prantsatas kõigest ühe kuuga -2 pealt tasemele -18. „Ebakindlus tuleviku ees on süvenenud ning sellest tulenevalt lükatakse kinnisvara ostuotsuseid edasi. Mõni pelgab töökohakaotus, mõni ootab hinnalangust, kuid üldiselt on tarbijate stressitase koroonakriisis oluliselt suurenenud,“ lisas ta.
Võrreldes varasema hinnatipuga detsembris 2019 on indeks 9 protsenti madalam. Võrreldes viimaste aastate madalaima punktiga juulis 2009. aastal (624,2 €/m²) on Pindi Indeks 150 protsendi võrra kõrgemal.
Pindi Kinnisvara koostatud hinnaindeks võtab arvesse kõigis maakonnakeskustes, lisaks Kohtla-Järve ning Narva linnas tehtud korteriomandite ostu-müügitehingute kaalutud keskmise ruutmeetrihinna. Tegemist on väärtusega, mis hõlmab üle 800 000 elaniku eluaset läbi enam kui 15 aastase ajaloo.
Arendajad teevad soodustusi
Paljud uute korterite arendajad on kriisiolukorraga kiirelt kaasa läinud ja pakuvad ostuhuvilistele senisest rohkem hüvesid.
„Kriitilistel hetkedel on kinnisvaraarendajad alati eraisikutest sammujagu ees ja reageerivad muutustele kiiremini. Ostjatele on heaks uudiseks, et paljud arendajad on hinnaläbirääkimistel paindlikud ja mõtlevad ostjatega kaasa. Praktikas võib tähendada see mõõdukat hinnaalandust, vahel ka tasuta parkimiskohta või panipaika,“ ütles Peep Sooman.
„Päris nii siiski väita ei saa, et kõik uued elamispinnad oleks odavamaks läinud. Soodustusi tehakse eelkõige projektides, kus on kasumiosa suurem. Kui arendaja hinnastas projekti juba enne koroonakriisi mõistlikult, et tagada kiiret müüki, siis nende varade puhul pole siiani olnud vajadust hindu korrigeerida,“ lisas Sooman.
Ühistud tõmbavad kulusid alla
Korteriühistud on võtnud raskel ajal jäiga joone – kulud tuleb mõistlikuks saada. Lepingud vaadatakse põhjalikult läbi ja laisad haldurid vahetatakse välja.
Pindi Kinnisvarahalduse halduse ja heakorra ärisuuna juht Andrus Limbach ütles, et kriiside ajal vaadatakse kriitiliselt kõik kulud üle ning erandiks pole ka korteriühistud. „Ehmatusega avastatakse, et aastaid või isegi kümmekond aastat vanade korrashoiulepingute raames makstakse mingite teenuste eest, mida pole ammu enam osutatud,“ ütles Limbach.
„Hinnapäringute hulk on meil viimase kuu jooksul viiekordistunud ehk päevas tuleb 2-3 päringut eesmärgiga haldusfirmat vahetada. Kui ühistud avastavad, et elementaarsed teenused on pikalt osutamata jäetud, siis tavaliselt pikka juttu pole, sest sellist valskust olemasolevale lepingupartnerile andeks ei anta,“ selgitas Limbach.
„Täiesti teine lugu on ühistutega, kes püüavad lihtsalt eriolukorda ära kasutada ja eeldavad automaatselt, et lepingulistest tasudest võiks saada näiteks 80 protsendilist allahindlust. Loomulikult sellisele väljapressimisele keegi ei allu, küll aga vähendatakse vajadusel osutatavate teenuste mahtu ja tehakse maksetingimustes väikseid mööndusi,“ lisas Limbach.
6 näitajat, mis näitavad kinnisvaraturu tervist
Meedia on täis erinevaid kinnisvaraturu teemalisi artikleid ja soovitusi. Paljud neist tuginevad statistikale, paljud varasematele kogemustele. Paraku pole mitte kõik sõnavõtud omakasupüüdmatud. Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman toob välja, mida tasub turgu puudutavate artiklite puhul silmas pidada.
Kui avaldatud artiklites pole kas või ühtegi allolevast parameetrist sees, siis on tegemist ilmselt eksitava informatsiooniga. Ideaalis peaks vaatlema aga siiski kõiki tervikuna.
Tarbijate kindlustunne. Varadel ei ole tihtipeale objektiivset väärtust. Turuväärtused arvutatakse küll erinevate valemitega välja, kuid lõpuks taandub ikka asi sinnamaale, kas turuosalistel on varade soetamisse üldse usku või mitte. Kui kindlustunne kasvab, siis ostetakse valimatult kõike, mida rahakott kannatab, languse korral aga lükatakse ostuotsused edasi.
Tehingute arv on üks kõige selgemaid indikaatoreid, mis näitab turu elujõulisust. Oma olemuselt on tehingute arv tagajärg, mitte põhjus, kuid tehingute arvu järsk langus või kasv võimaldavad lihtsalt hinnata, milline on sektori üleüldine konjunktuur ja meelsus.
Pakkumiste arvu muutus näitab mitut olulist trendi. Pakkumiste arvu kasv annab tunnistust, kas ostjaskonna vähenemise tõttu ei osteta turule tulevat kaupa ära või inimestel on erinevatel põhjustel vaja oma varast vabaneda. Kui pakkumiste arv langeb, siis tavapäraselt on selle põhjuseks, et tehinguaktiivsus on laes. Teine, tavaliselt lühiajaline pakkumiste arvu langus võib aset leida ka siis, kui varaomanikud lihtsalt loobuvad müügist, sest vara eest potentsiaalselt saadav summa ei vasta enam nende ootustele.
Maksevõime on väga üldine termin, mis koondab enda alla raha hinna (loe: intressid, muud laenutingimused nagu näiteks omafinantseeringumäär, palgatase, elukalliduse muutus jms). Just sulgudes märgitud parameetrite järgi kujuneb välja, millist vara inimene endale üldse soetada saab. Intressitõusud pidurdavad turgu, langused jälle stimuleerivad. Kui palgad tõusevad, aga tarbijahinnaindeks püsib mõistlikkuse piiril, siis maksevõime jällegi kasvab jne.
Tööhõive. Mida suurem on töötus, seda suurem on ühiskonnas inimeste hulk, kellel on rahalised raskused. Kõrge töötuse korral hakkab see kanduma kinnisvarasektorisse kahel moel – ühelt poolt kaob osa ostjaskonnast ehk see mõjutab otseselt tehingute arvu, teisalt jõuab töötus varem või hiljem ka kinnisvarasektorisse, sest mingi hulk töötuid jääb laenuga ostetud varade korral makseraskustesse.
Sundmüügid on kõikide kriiside grande finale. Kuniks sundmüüke ehk pangale võlgu jäänud inimeste tagatisvarasid jõuga realiseerima ei hakata, ei juhtu turul veel midagi hullu, olgugi, et muud näitajad on veidi tasakaalust väljas. Kui aga meelsus on kehv, tehingute arv on maas, pakkumiste arv laes, inimeste maksevõime madal ja töötus kõrge, siis ühel või teisel moel lähevad kreeditorid lõpuks tagatiste kallale, et midagigi välja laenatud rahast kätte saada. Statistikasse lisanduvad enampakkumistel tehtud tehingute senisest madalamad hinnad ning see tõmbab jämeda punase joone, millest rohkem mingit tüüpi vara enam naljalt maksta ei saa.
Loomulikult on selliseid lakmuspabereid rohkem, kuid üldise turuolukorra hindamiseks piisab eeltoodud andmete jälgimisest. Mida kuu edasi, seda täpsemalt saame välja toodud kriteeriumeid kõrvutades hinnata, kas tegemist oli pelgalt ajutise ehmatusega või ootab meid ees massiivsem kriis.
