Töötukassa karjäärinõustajad kohtuvad iga nädal kümnete inimestega, et rääkida tööst ja õppimisest. Kõik teavad, et täiendõpe, ümberõpe või täielik kannapööre on tänases maailmas peaaegu vältimatud, aga seda esimest sammu on ikkagi nii raske teha. Kuidas töötukassa karjäärinõustaja Anna-Liisa Tiisma inimesi julgustab?
Anna-Liisa Tiisma: Õppimine on tegelikult inimesele väga omane, tunnistame me seda või ei. Üks suuremaid väljakutseid elus on toimetulek teadmatuse ja ebamäärasusega – me lihtsalt ei tea, mis hakkab edasi juhtuma. Samas tahame end võimalikult hästi ette valmistada ja ajaga kaasas käia. Selleks kogume märkamatult uusi nippe, nõkse ja teadmisi, mille abil olla järgnevate sündmuste kätte jõudes kiirem, osavam, tõhusam ja parem. See kõik ongi õppimine, märkamatu, kuid õppimine.
Teinekord tuleb siiski õppimisele pisut teadlikumalt läheneda –minna koolitusele või ülikooli. Miks on täiskasvanud inimesel nii raske uuesti õppima minna?
Enamasti on õppimine emotsionaalselt laetud teema, kõigil on oma kogemused, oma arvamus ja ükskõikselt ei suhtu sellesse naljalt keegi. Tihti on otsustavad varasemad koolis saadud kogemused. Kui need on olnud valdavalt positiivsed, haaratakse võimalusest taas koolipinki asuda rõõmuga kinni. On aga ka neid, keda hoiab tagasi kartus saada taas hinnangute osaliseks või kõhklus, kas ma saan ikka hakkama. Väga oluline on harjumus – kui puudub õppimise harjumus, siis võibki alguses olla raskem teemas püsida ja keskenduda. Nii nagu pika aja järel sportima minnes, annavad vahepeal jõude jäetud lihased algul valusasti tunda.
Aga kui lihasvalu on möödas, kas siis saabub ka spordiga sarnane adrenaliin?
Õppimine ise emotsionaalne, see palub avastamist, äratundmisrõõmu ja tõesti ka saavutuse tunnet. Mis juhtub inimesega, kui ta midagi juurde õpib? Ta paneb uued teadmised oma senisesse maailmapilti ja nii tekib inimesel klaarim nägemus sellest, mida ta teab, ja ka sellest, mida veel ei tea. See omakorda tähendab, et õppimine avardab vaadet, kuhu oleks võimalik liikuda ja kasvada. Karjäärinõustamistel ütlevad väga paljud inimesed, et soovivad tööd vahetada, kuna tunnevad, et ei arene enam ja seisavad justkui paigal. Nii ongi õppimine üheks väga heaks võimaluseks, et oma võimalusi avardada – pilt muutub selgemaks, tekivad uued ideed ja plaanid.
Mida on õppima läinud inimesed veel välja toonud lisaks uutele teadmistele?
Koolitustel käimine või tasemeõppes osalemine annab võimaluse hoida ja laiendada kaaslaste võrgustikku. Kohtutakse sama tööala ja sarnaste huvialadega inimestega, saab arutada, vaielda ja oma arvamust teistega jagada. Ühelt poolt on need kontaktid hindamatu infoallikas nii selles hetkes kui ka edaspidi. Teisalt tekib soe tunne, et ma pole oma tegemistes üksi, vaid olen seotud, ma kuulun kellegi sekka. See, nii nagu õppimine, on inimesele väga omane ja vajalik tunne.
Kuidas julgustada ja ergutada neid, kes ütlevad – ma ei jõua, pole aega?
Vaieldamatult on õppimine aja-, energia- ja ressursimahukas tegevus, mistõttu ei tohigi seda kergekäeliselt ette võtta, eriti kui jutt käib pikemast perioodist. Tiheda töögraafiku ja eraelu kohustuste vahel on teinekord raske leida mahti veel uute teadmiste, oskuste kogumiseks. Õnneks mõistavad ka tööandjad üha enam vajadust anda oma töötajatele aega enesetäienduseks ja arenemiseks. Mulle tundub, et vahel lüüakse kahjuks siiski liig kiiresti käega ja öeldakse, et niikuini pole võimalik. Ometi võiks kõik variandid enne lõpliku otsuse langetamist läbi uurida ja kaaluda. Tuleta endale meelde, millest oled unistanud ja mida oled oma ellu soovinud. Mis sind sellest lahutab? Kas seda on võimalik õppida? Kui need küsimused on läbi mõeldud, siis on ka õppima minek või mitte minek palju selgemaks muutunud. Ja kui on vaja kellegagi nõu pidada, siis saab tulla karjäärinõustaja juurde, õppimine on kättevõtmise asi.
Kui tihti karjäärinõustajalt küsitakse, miks õppida ja mida sellele küsimusele vastata?
Vastuseid on väga palju – selleks, et end lõbustada. Selleks, et kasvada. Et mitte põruda. Et särada. Et mitte korduvalt samasse auku kukkuda. Et olla iseseisev. Et olla asjatundlik. Et mitte jääda ajast maha. Et mitte jääda teistest maha. Et mitte olla aeglane. Et olla kiirem. Et olla täpsem. Et olla liikumises. Et oleks huvitav. Et olla huvitav. Et olla elus.
