Kui hiljemalt jaanuarikuus ei ole ilmas toimunud muutust talve poole, siis ilmselt seda enam ka ei tule – soojale talvele iseloomulik õhuringlus on jaanuari keskpaigaks juba välja kujunenud ja kinnistunud.
Kalendri järgi peaks ammuilma talv olema, aga pole olnud õieti ei lund ega külma. Aknaklaaside külmalillede asemel õitsevad metsas sinililled ja näsiniined, tolmlevad sarapuud ja hallid lepad. Nüüd võib vist tõesti öelda, et ilm on hukas?
Jüri Kamenik: Nii ja naa. Nagu klimatoloog Ain Kallis on öelnud: “Juba Babüloonia kuninga Hammurapi aegadest peale on kaks asja olnud hukas – noorus ja ilmastik.” Näiteks mitte ammune talv 2007/2008 oli samasugune. Kui lund tuli, siis vaid päevaks. Pidevalt olid õhus plusskraadid, külma väga üürikeseks vaid jaanuari algupoolel, kui 5. kuupäeval registreeriti Tartu-Tõravere ja Võru ilmajaamas –16,8°, mis jäigi talve madalaimaks näiduks. Lund tolle külmaga polnud, sest üle Eesti liikus võimas kõrgrõhkkond.
Pikemalt loe Maalehest.
RMK PEAMETSAÜLEM ANDRES SEPP annab aru, miks nii palju raiutakse
Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) peametsaülem Andres Sepp annab aru: miks metsi nii palju raiutakse, miks kõrgendatud avaliku huviga alad rahva vastuseisule vaatamata lagedaks raiutakse ja kuidas on lood elurikkusega.
Hundiuurija Peep Männil: kui lund ei tule, saab hunte olema soovitust kõvasti enam…
Kuigi terve hunt pole Eestis inimest rünnanud ligi 150 aastat, oleme oma rahvuslooma vastu tihti ebaõiglased, leiab hundiuurija Peep Männil intervjuus Maalehele.
Kes tuleb appi, kui raha pole?
Riigikohus tunnistaks kehtetuks mitmed väärtõlgendused, mis puudutavad sotsiaalteenuste pakkumist kohalikes omavalitsustes. Näiteks ei pea lapsed vanemaid isiklikult hooldama.
Hiina uus viirus: reisija pangu tähele hügieeninõudeid
Reisimisel tuleb silmas pidada, et Hiinast alguse saanud koroonaviiruse 2019-nCOV levikut aitab tõrjuda elementaarne kätepesu. Võimalike nakatunutega kokkupuudet tuleks siiski vältida.
Aasta vaimulik Matthias Burghardt: kui kõik ära seletada, oleks elu suhteliselt vaene
Usaldusväärsete allikate kinnitusel kuuldi üht Tallinna kogudust Matthias Burghardti jutluse ajal laginal naermas. “Ehk tegin mõne keelelise apsu,” oletab mees, kes eelmisel nädalal EELK aasta vaimulikuks valiti.
Eesti metsadesse võiks ehk sobida ka pöök, keerdmänd, hübriidlehis ja paplid
Eesti metsade “püha kolmainuse” – männi, kuuse ja kase – istutamisest ning külvamisest ei peaks Eesti metsamehed loobuma, ent ehk tasuks mõtlema hakata ka niisugustele puuliikidele, mis seni on eelistanud pigem soojemaid kasvukohti.
Ilmub Targu Talita 10 uut käsiraamatut kasulikest tarkustest
Targu Talita menukas käsiraamatusari saab kevadel järje. Aprillist augustini ilmub 10 uut praktilist raamatut kasulike nõuannetega aias ja kodus toimetamiseks.
Kehvad hinnad vähendavad mahetootjate hulka
Eestis on praegu 20 protsenti mahemaad. Tänavustel kogemustel võib see arv aga langema hakata, sest mahevilja hinnad olid vaat et madalamad kui tavaviljal ja tootmine seetõttu kahjumis.
Eestlased õpetasid grusiinid seitsme aastaga seemendama
Seitse aastat tagasi oli Gruusias vaid üks seemendusjaam, seegi seisis. Nüüdseks on ETKÜ abiga see tööle pandud, õpetatud välja seemendajad ning riigis hakkavad tekkima kaasaegsed farmid.
Edgar Tõnurist – mees, kes ajas Eesti asja
Hiljuti möödus sada aastat Edgar Tõnuristi sünnist. Ta oli riigimees, kes tõestas, et isegi karmi plaanimajanduse tingimustes on võimalik majandada loodust säästvalt.
Miks lugeda maailmalõpulugusid?
Ütleme ausalt, eks see on inimkonnale alati sobinud ja passinud – ootame surma, hävingut, katastroofi, lõppu. Läbi aegade üks populaarsem ja loetum maailmalõpulugu on tuntud ja armastatud Johannese ilmutusraamat, kuid on ka teisi. Maailmalõpulugudest kirjutab Jürgen Rooste.
Pikemalt loe Maalehest.
