Täna tähistati Haapsalu linnas esimene avalik varjumiskoht, milleks on Haapsalu kultuurikeskus, teatas Päästeamet.
Koostöös Päästeametiga on kaardistatud kõik linna omandis olevad varjumise potentsiaaliga hooned. Rahvusvahelise tähise saavad lähiajal veel Uuemõisa loss ja Haapsalu huvikeskus, lisaks valiti välja RKASi büroohoone ning Haapsalu kaubamaja.
Avalikud varjumiskohad on mõeldud ohu korral kõigile abivajajatele, kes lähiümbruses ja tänavatel viibivad. Varjumiseks sobivad näiteks majade keldrid ja maa-alused parklad.
„Oleme Haapsalu linna erinevates punktidesse kaardistanud hooned, mis sobivad varjumiseks. Kui siiani oleme Haapsalu puhul rääkinud üleujutuse ohust, siis Ukraina sõda on pannud meid mõtlema ka teistele olukordadele, mis meid võivad tabada,“ ütles Hiiu-Läänemaa päästepiirkonna juht Hannes Aasma. „Elanikkonna kaitse tugineb neljale tasandile: inimene, kogukond, omavalitsus ja riik. Ohtudeks valmisolek algab loomulikult inimesest endast, riikliku toetussüsteemina luuakse avalikud varjumiskohad paljudesse Eesti linnadesse, sealhulgas ka Haapsallu.“
Haapsalu linnapea Urmas Sukles märkis: „Me elame äreval ajal ettearvamatu naabri kõrval, mistõttu peame valmis olema erinevateks olukordadeks. Seega on oluline teada, kus on lähimad varjumiskohad, mis pakuvad esmast kaitset kas siis sõjalise rünnaku või looduskatastroofi ajal.“
Varjumine tähendab inimeste elu ja tervise kaitsmiseks nende kiiret paiknemist ohustatud alal asuvasse siseruumi. Kui inimesed juba on mingis hoones sees, siis tuleb neil sinna ka jääda (nt kodu, töökoht, kool) ning järgida edasisi juhiseid.
Varjumine on vajalik õhurünnaku korral, aga ka näiteks lahingutegevuse korral linnas, radioaktiivse saaste või keemilise aine levimise korral. Juhised, kuidas käituda, leiab nii „Ole valmis!“ kodulehelt kui ka samanimelisest mobiilirakendusest: https://www.olevalmis.ee/.
Elanikud saavad varjumise vajadusest teada SMSi teel, Eesti Rahvusringhäälingute kanalite kaudu, samuti võivad ohust teada anda ka alarmsõidukite sireenid. Lähitulevikus on suurematesse asulatesse plaanis luua sireenidel põhinev ohuteavitussüsteem.
Avalikud varjumiskohad on märgistatud spetsiaalse elanikkonnakaitse märgiga (sinine kolmnurk oranžil taustal). Tegemist on rahvusvahelise tsiviilkaitse märgiga, mis tuleneb 12. augusti 1949 Genfi konventsioonide 8. juuni 1977 (I) rahvusvaheliste relvakonfliktide ohvrite kaitse lisaprotokollist. Tsiviilkaitse eesmärgil kasutavate ehitiste, vahendite ning tsiviilelanikkonna jaoks ette nähtud varjenditena kasutatavaid objekte ei või hävitada ega rünnata. Selle tähisega märgistatud objektide või hoonete ründamine sõjalisel eesmärgil võrdub sõjakuriteoga.
