Kodukant Läänemaa oleks täna pidanud Haapsalu kuursaalis tutvustama kohalike tootjate toorainest valmistatud toite, kuid eriolukorra tõttu ei saanud Haapsalu ja Läänemaa maitsete aasta avaüritust korraldada. Seepärast saadeti asjaosalistele toidud koju. Patt oleks jätta jagamata seda maitsete paraadi, mis tänu Läänemaa tootjatele kohale saabus.
Turismiarenduseks praegusest eriolukorrast ebasobivamat olukorda on raske ette kujutada, aga parata ei ole midagi. Läänemaa sai just niisuguse aja muule maailmale oma maitsete tutvustamiseks. Maaeluministeeriumi algatusel valitakse igal aastal üks Eesti piirkond, mis saab oma erilisi maitseid tutvustada. Eelmisel aastal oli Eesti toidupiirkonna tiitli kandja Vana-Võrumaa.
Millise toiduga Läänemaa end tutvustab? Kõige õigem vastus on: lihtsa ja puhta. Ja see on väga hea, sest just tooraine enda maitse – liigselt maitsestamata – on see, mis on praegu kogu maailma kokakunstis hinnatud.
Ei tea, kuidas oleks kuursaalis toitu serveeritud, kuid Läänlase ukse taha saabunud toidupakkide sisuga oli kõvasti vaeva nähtud.
Eelroaks oli külm kalavalik. “Kahe-mehe kalalaeva” nime kandev roog pakkus eri maitseid, mille oli tervikuks loonud Dirhami Kalakohviku perenaine Annely Einmann. Valikus olid: marineeritud räimed, haugipallid, ahvena ceviche, lõhe mousse, Nori Balyk külmsuitsulõhe ja õrnsoolalõhe tilli ja tšilliga (Dirhami kalatööstuselt), Altmõisa käsitööleib ja ürdivõi. Kala oli serveeritud karulaugulehtedel.
Järgmiseks sai maitsta lepasüte kartulisalatit. Selle oli valmistanud Grand Holm Marina sadamarestorani peakokk Demo Kalev. Valikus oli: Käänu talu kartul, Mätiku talumeierei koorevõi, Väikse Mahetalu võrsed, peedimahlas marineeritud vutimunad ja marineeritud punane sibul Uus-Vainu talust, kiire soolakurk Eistvere aiandist, Linnamäe lihatööstuse põdraliha äkis, Mätiku Talumeierei grilljuust ja tilliõli kaste.
Magustoiduga oli selline lugu, et see tuli endal valmis teha. Koostisosad olid kenasti olemas. Retsepti maitsed pani kokku Müüriääre kohviku ja pagari toitlustusjuht Kerlin Ledis. Magustoiduks oli rabarberi-astelpaju krõbedik. Koostisosadeks Läänemaa talude rabarber, Mätiku talumeierei koor ja Sepa ökotalu astelpajumoos.
Kui krõbediku lõplik valmistamine kodus oli lihtne, siis koostisosade ettevalmistamine nii kerge ei paistnud. Selle töö oli Kerlin Ledis enne ära teinud ja karpi pakendanud. Kattepuru koosnes Mätiku talumeierei võist, Jahu-Jaani täistera nisujahust, kaera ja speltahelvestest, Tammejuure talu kooritud kanepiseemnetest ja rafineerimata roosuhkrust.
See polnud veel kõik. Saadetisega saabus koju ka Marjatari nurmenukusiirup, Toht pruulikoja käsitööõlu, Noarootsi energiatee ja Mesikuma sidruniheina ning spirulinaga meesegu.
Kokkuvõtteks: Läänemaa visiitkaardina esitletud maitsed olid suurepärased ja kõlbaks ükskõik millise tipprestorani menüüsse. Toidu ja selle välimusega oli kõvasti vaeva nähtud, kokad olid koostisosade erilisuse säilitanud ja lisanud vaid näpuotsaga lisamaitseid, mis tuuma välja tõid.