Finantsvaldkonna ameteid iseloomustab ümbritseva keskkonna pidev muutmine, mille tõttu ei saa kunagi kindel olla mida tulevik toob. Mil viisil on majandusarvestus muutumas ning kuidas saame end paremini tulevikuks ette valmistada?
Finantsaruandlus ei ole juhtimisaruandlus
Samamoodi nagu finantsarvestuse ja raamatupidamise puhul jääb inimestele tihtilugu mulje, et finants- ja juhtimisaruandlus on üks ja sama asi. Nii võib tunduda kuna mõlemad neist käsitlevad majandus- ja ärinähtuseid ning kvantifitseerivad äritegevuse ja tehingute tulemusi.
Tegelikult on finants- ja juhtimisaruandlus täiesti erinevad valdkonnad. Finantsaruandlus on oma olemuselt olukorra kirjeldamine, siis juhtimisaruandlus on olukorra muutmine ehk arusaamine majandustulemuste kujunemisest, nende mõjutamise võimaluste analüüs ja planeeritud muudatuste toetamine.
Teine erinevus on see, et juhtimisarvestus esitatakse ettevõtte sisekogukonnale, finantsarvestus aga välisele vaatajaskonnale. Kui finantsarvestus on tähtis praegustele ja potentsiaalsetele investoritele, siis juhtimisarvestus on vajalik juhtidele oma äri praeguste ja tulevaste finantsotsuste tegemiseks.
Kolmas erinevus on see, et finantsaruandlus on täpne ja peab järgima üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtteid ja seaduseid, samas kui juhtimisarvestus võib põhineda oletusel või hinnangul, sest juhtidel pole aega täpsete numbrite analüüsimiseks selleks ajaks, kui otsus on vaja teha.
Finants- ja juhtimisaruandluse teisenemine ja arengusuunad
Kuigi finants- ja juhtimisarvestus on oma loomu poolest väga erinevad võivad nad tulevikus hoopis ühinduda. Universe Scientific Publishing artiklis „Uuring finantsarvestuse muutumisest juhtimisarvestuseks tehisintellekti ajastul” räägib autor Dan Zhu, et aruka ajastu taustal ei piirdu ettevõtte finantsarvestuse eesmärk ainult raamatupidamise ja järelevalvega, vaid vajab suuremat finantstööd, et avastada üksuse potentsiaalsemad riskid, analüüsida nendest riskidest tulenevat kasu, prognoosida ettevõtte finantsarvestust tulevikus ja võimaldada juhtidel teha antud majandusliku sisu kohta tõhusaid otsuseid (Zhu, 2020).
Eeltoodu näitab, et ettevõtete igapäevases juhtimises suurendatakse juhtide otsuste tegemisel juhtimisarvestuse- ja aruandluse positsiooni, nii et finantsarvestus teiseneb järk-järgult juhtimisarvestuseks. Tänapäeva majanduses peetakse informatsiooni konkurentsi võtmefaktoriks ning levinud on ütlemine, et suhtlemine ei ole mitte osa majandusest, vaid see ongi majandus. See lause selgitab väga hästi finantsarvestuse teisenemist – tulevikus tuleb üha rohkem hakata suhtlema ja koostööd tegema juhtimisaruandluse ning infotehnoloogiaga.
Majandusarvestuse distsipliin ja selle arengud ning seos ärikeskkonna muutustega
Palju on räägitud majandusarvestuse ametite hääbumisest tehnoloogia arengu tõttu, eriti just raamatupidajaid silmas pidades. Majandusteadlane Ülle Pärl nii ei arva: „Raamatupidaja roll ei ole ohus, vastupidi, on vaja inimesi, kes oleksid võimelised andmetega ümber käima. Andmete kogumine on tänapäeval tänu IT-le odav ja kiire. Andmete väärtus aga sõltub sellest, kuidas me neid andmeid oskame kasutada. Andmed tuleb õigeaegselt tekitada ja neid tuleb osata õigeaegselt kasutada. Raamatupidajast on saamas nn. hübriidspetsialist, kes peab olema väga hästi kursis IT-ga, olles samal ajal oma arvestusala spetsialist.”
Toomas Haldma väitis samas paneeldiskussioonis: „Tüüp-raamatupidaja roll kaob, kuid samas tuleb juurde uusi väljakutseid. Kasvab spetsialiseerumine. Numbrilugejast tuleb saada äripartneriks, suureneb raamatupidaja kui nõuandja roll, oluline on loomingulisus, innovaatilisus, kommunikatsioon ja toetus juhtkonnale.” (Jukina, 2014) Niisiis võib väita, et raamatupidaja amet ei ole hääbumas, vaid seda on vaja ühendada infotehnoloogiaga ning õppida klassikalise finantsarvestuse kõrval kindlasti aruandluse analüüsi.
Infotehnoloogia arengu mõju
Infotehnoloogia arengu mõju toob endaga kaasa palju uusi andmekogumis- ja analüüsivahendeid, näiteks: pilvetarkvara, suurandmed, tehisintellekt ja plokiahelaid. Sellised vahendid näivad ettevõtetele kasulikud, kuna need võimaldavad hoida kokku kulusid, teha täpsemaid analüüse ja kiirendada andmevahetust. Samas on neil ka omad puudused (Vinglas, 2020).
Tihtilugu on selliste andmete kvaliteet ja usaldusväärsus suureks probleemiks, kuna nendega ei osata veel hästi ümber käia. Puudulikel ja valedel andmetel on negatiivne mõju erinevate juhtimistasandite tulemustele ning kokkuvõttes ettevõtte konkurentsipositsioonile. Strateegilise juhtimise tasandil on raskem kujundada ja ellu viia strateegilisi plaane, vähem võimalusi andmete baasil väärtust luua või organisatsiooni kujundada.
Operatiivtasandil kaasnevad suuremad tegevuskulud, väheneb töötajate motiveeritus ja klientide rahulolu. Taktikalisel ja otsustustasandil võib kaasneda müügilangus, halva kvaliteediga otsused ning raskused riskide juhtimisel. Eelkõige pikaajaline vaade ettevõtte konkurentsipositsioonile võiks anda tõuke andmete kvaliteedi parandamisele.
Niisiis on tarvis inimesi, kes oskaksid uue tehnoloogiaga ümber käia. Seetõttu on uuteks arvestusspetsialistide ametiteks tulevikus arvatavasti finantstehnoloogia juht ehk CFiTO (chief financial technology officer), finantsinformatsiooni juht ehk CFIO (chief financial information officer) ja teabejuht ehk CIO (chief information officer).
Arvestusspetsialisti roll organisatsioonis
Et arvestusspetsialist tulevikus tööga hakkama saaks, tuleks juba praegu tutvuda juhtimisarvestuse olemusega ja mõelda, kuidas IT aruandlust veel muuta võib ning sellega arvestada. Universe Scientific Publishing artiklis „Uuring finantsarvestuse muutumisest juhtimisarvestuseks tehisintellekti ajastul” kajastatud finantsuuringu kohaselt ei pea finantspersonal mitte ainult õppima täielikult juhtimisarvestuse alaseid teadmisi, vaid pöörama tähelepanu ka juhtimisarvestuse praktilistele kogemustele. Nad peavad intelligentsel ajastul õigesti käsitlema infotehnoloogia väärtust, võtma andmeid töö eeldusena ja viima täpselt läbi rea seonduvaid küsimusi, nagu üksuse strateegia kujundamine, rakendamine ja kontroll andmete analüüsimise ja uurimise kaudu.
Ehkki infotehnoloogia kasutamine sõltub intelligentse tehnoloogia arengust, sõltub see finantspersonali professionaalsest tasemest. Ainult efektiivse kombinatsiooni abil saab juhtimisarvestuse väärtust aruka ajastu taustal esile tõsta. Ehkki finantstöötajad ei saa aruka tehnoloogia arengut tõhusalt mõjutada, võivad nad aidata oma intelligentset infotehnoloogiat ja finantstööd tõhusa integratsiooni saavutamiseks läbi omaenda pidevalt täiustatavate kutseteadmiste taseme (Zhu, 2020).
Tehnoloogia mõju finantsarvestusele ja -aruandlusele on olnud suur ning areng mõjutab seda ka edasi. Arvestusspetsialisti amet ei kao küll ära, kuid muutub selle roll ettevõttes. Tulevikus saab arvestusspetsialistist juhi parem käsi ning ta peab olema kompetentne IT ja analüüsi oskustes. Kuigi arvestusspetsialist arvatavasti ise programmeerima ei pea, peab ta mõistma kuidas tarkvara töötab ja oskama tuvastada selle poolt tehtud vigu. Samas kuna tulevikus teeb arvuti juba palju arvestusspetsialisti tööd ära, siis on tal rohkem aega analüüsida andmeid ja anda juhile nõu. Ta peab oskama end esitleda ja oma väiteid faktidega toetada, mõeldes sealjuures kriitiliselt, osata läbi rääkida ja mõista psühholoogiat.
Ka programmis vea esinedes tuleb see infotehnoloogidele selgeks teha, seega on oluline oskus suhelda ja end väljendada. Näiteks pakub Finance Plus lisaks raamatupidamisele juriidilist-, maksu-, finants- ning ärinõustamist. Ühe tuleviku arvestusvaldkonna ettevõtte töötajad võikski just sellistele aladele spetsialiseeruma hakata, kuna üks kompetentne raamatupidaja peaks olema võimeline andma ettevõtjale nõu kõigis finantsvaldkondades.
Tulevikus on pehmed oskused infotehnoloogilistest teadmistest palju olulisemad. Selleks, et tulevikus oma erialal hakkama saada, peab raamatupidaja olema kompetentne järgmistes tegevustes: arvutiprogrammidest arusaamine, andmete analüüsimine, selgitamine/ eneseväljendamine, inimeste psühholoogia tunnetamine, kriitiline mõtlemine ning argumenteerimine.
Enamasti ollakse arvestustöödes kõige enam rahul oma teadmistega arvutiprogrammidest ning andmete analüüsimise oskusega ning kõige vähem rahul inimeste psühholoogia tunnetamises. Samas on tegu on väga vajaliku oskusega mitte ainult raamatupidamises, vaid teistel erialadel ning igapäevaelus ning nagu varem mainitud siis ka tuleviku töödes finantsarvestuse valdkondades. Kindlasti tuleks seda arvesse võtta ning vajadusel erinevaid koolitusi läbida.
Kokkuvõtteks
IT-ajastu on jõudnud finantsmaailma ning see toob kaasa muutuseid. Muutused ei ole alati negatiivsed, nendega peab lihtsalt kohanema ja nendeks valmis olema. Infotehnoloogia võimaldab andmeid kõrgetasemeliselt võrrelda ning seega teha ka juhtidel täpsemaid ja kindlamaid otsuseid. Et areng tooks kõigile kasu on vaja finantsarvestus järk-järgult juhtimisarvestuseks üle viia ning ühendada traditsiooniline raamatupidamine rohkem analüüsi ja järelvalvega, et arvestusspetsialistide töökohad tulevikus ära ei kaoks. Kokkuvõtvalt asendub finantsarvestus prognoosimise, kontrolli, juhtimise ja analüüsimisega.
