Eriolukorra juht Jüri Ratas andis korralduse, millega võimaldatakse pendelrännet töö tegemise eesmärgil nendele inimestele, kes elavad alaliselt Eestis, kuid käivad tööl Soomes.
Peaministri uue korraldusega saavad rahvastikuregistri andmetel Eestis elavad, kuid Soomes töötavad inimesed saabuda Eestisse ilma 14-päevase karantiininõudeta, kui neil ei esine haigussümptomeid.
Korraldusse lisati piirang, et Eesti ja Soome vahet saab käia ilma karantiininõudeta üks kord seitsme päeva jooksul ehk Eestisse tagasi pöördumine ei saa toimuda sagedamini kui kord nädalas.
Töökoha all mõeldakse töötamist nii töölepingu kui ka käsunduslepinguga, samuti riigiametnikuna Eesti seaduse mõistes ja selle ekvivalendina Soome seaduse mõistes.
Soome riik teatas 18. märtsil, et lubab omalt poolt töötajate pendelrännet. Samasuguse otsuse teeb uue korraldusega eriolukorra juht, et võimaldada ka Eesti suunalt pendelrännet, kui isiku elukoht on rahvastikuregistri andmetel Eestis, kuid töökoht Soomes.
KORRALDUS
Peaministri 16. märtsi 2020. a korralduse nr 32 „Eriolukorra juhi korraldus liikumispiirangu kehtestamiseks pärast riigipiiri ületamist“ muutmine
18.03.2020 nr 41
Hädaolukorra seaduse § 31 lõike 3 alusel ja tulenevalt Vabariigi Valitsuse 12. märtsi 2020. a korraldusega nr 76 „Eriolukorra väljakuulutamine Eesti Vabariigi haldusterritooriumil“ kehtestatud eriolukorrast täiendada peaministri 16. märtsi 2020. a korraldust nr 32 „Eriolukorra juhi korraldus liikumispiirangu kehtestamiseks pärast riigipiiri ületamist“, millega peaminister eriolukorra juhina kehtestas liikumispiirangud pärast riigipiiri ületamist, järgmiselt:
1) täiendada punkti 3 alapunktiga 8 järgmises sõnastuses:
„8) isikud, kelle rahvastikuregistris registreeritud püsiv elukoht on Eesti Vabariigis, kuid töökoht on Soome Vabariigis.“;
2) täiendada korraldust punktiga 31 järgmises sõnastuses:
„31. Punktis 1 sätestatud liikumisvabaduse piirang 14 kalendripäeva ei kehti punkti 3 alapunktis 8 nimetatud isikute kohta, kui nad sisenevad Eesti Vabariiki üks kord seitsme päeva jooksul.“.
Korralduses sätestatud meetmete üle teeb järelevalvet Politsei- ja Piirivalveamet.
Praeguse korraldusega kehtestatakse inimeste elu ja tervise ning ülekaaluka avaliku huvi kaitseks täpsemad meetmed, mis on hädavajalikud viiruse leviku tõkestamiseks. Põhjendused ja kaalutlused on esitatud korralduse seletuskirjas, mis avaldatakse Vabariigi Valitsuse veebilehel.
Eriolukorra meetme nõuetekohaselt täitmata jätmisel rakendatakse korrakaitseseaduse § 28 lõikes 2 või 3 nimetatud haldussunnivahendeid. Sunniraha suurus on hädaolukorra seaduse § 47 kohaselt 2000 eurot.
Korraldust saab vaidlustada esitades haldusmenetluse seaduses ette nähtud korras vaide 30 päeva jooksul arvates päevast, millal korraldusest teada saadi või oleks pidanud teada saama. Samuti saab korraldust vaidlustada esitades halduskohtule kaebuse halduskohtumenetluse seadustikus ette nähtud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse teatavaks tegemisest.
Jüri Ratas
Eriolukorra juht
Seletuskiri peaministri korralduse „Peaministri 16. märtsi 2020. a korralduse nr 32 „Eriolukorra juhi korraldus liikumispiirangu kehtestamiseks pärast riigipiiri ületamist“ muutmine“ eelnõu juurde
1. Sissejuhatus
Vabariigi Valitsus kehtestas 12. märtsi 2020. a korraldusega nr 76 Eestis eriolukorra.
Eriolukorra lahendamiseks kehtestas peaminister eriolukorra juhina 16. märtsi 2020. a korraldusega nr 32 täiendavad liikumispiirangud pärast riigipiiri ületamist, et tõkestada koroonaviiruse epideemilist levikut.
Korralduse eelnõu on koostanud Riigikantselei ametnikud koostöös Siseministeeriumi ametnikega.
2. Eelnõu sisu
16. märtsil 2020. a kehtestas peaminister eriolukorra juhina korraldusega nr 32 liikumisvabaduse piirangu 14kalendripäevaks isikule, kellel lubatakse Eesti Vabariigi riigipiiril Eestisse siseneda. Isikul on Eestisse saabumisest 14 kalendripäeva jooksul keelatud lahkuda elukohast või püsivast viibimiskohast.
Soome Vabariik teatas 18. märtsil 2020. a, et lubab omalt poolt töötajate pendelrännet. Samasuguse otsuse teeb käesoleva korraldusega eriolukorra juht, et võimaldada ka Eesti suunalt pendelrännet, kui isiku elukoht on rahvastikuregistri andmetel Eestis, kuid töökoht Soomes. Muudatusega tagatakse, et nimetatud isikute suhtes ei kohaldata 14-päevast karantiininõuet, seda siiski ainult juhul, kui isikul ei esine haigussümptomeid.
Muudatuse eesmärk on võimaldada haigussümptomiteta isikutel käia Soomes tööl. Korraldusse lisatakse piirang, et Eesti ja Soome vahet saab käia üks kord seitsme päeva jooksul, st et Eestisse ei saa tagasi pöördumine rohkem kui ühel korral seitsme päeva jooksul. Piirangu eesmärk on vähendada võimalike viiruse kandjate ja nakkuslike isikute liikumist Eesti sees.
3. Korralduse rakendamine
Korralduse rakendamise järelevalvet teeb Politsei- ja Piirivalveamet.
Praeguse korraldusega kehtestatakse inimeste elu ja tervise ning ülekaaluka avaliku huvi kaitseks täpsemad meetmed, mis on hädavajalikud viiruse leviku tõkestamiseks. Põhjendused ja kaalutlused on esitatud käesolevas seletuskirjas, mis avaldatakse Vabariigi Valitsuse veebilehel.
Eriolukorra meetme nõuetekohaselt täitmata jätmisel rakendatakse korrakaitseseaduse § 28 lõikes 2 või 3 nimetatud haldussunnivahendeid. Sunniraha suurus on hädaolukorra seaduse § 47 kohaselt 2000 eurot.
Korraldust saab vaidlustada esitades haldusmenetluse seaduses ette nähtud korras vaide 30 päeva jooksul arvates päevast, millal korraldusest teada saadi või oleks pidanud teada saama. Samuti saab korraldust vaidlustada esitades halduskohtule kaebuse halduskohtumenetluse seadustikus ette nähtud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse teatavaks tegemisest.
