Praegu kättesaadavad epidemioloogilised ja viroloogilised tõendid viitavad, et A(H5N8) gripiviirus ei ole omandanud inimeselt inimesele püsiva leviku võimet, seega on selle levimise tõenäosus väike. Inimene on seni linnugrippi nakatunud vaid kokkupuutel haigestunud linnuga.
„Seni ei ole Eestis registreeritud, et kõrgelt patogeenne linnugripi viirus võib levida ka inimeselt inimesele, kuid seda ei saa täielikult välistada,“ ütles gripikeskuse peaspetsialist Olga Sadikova. Ta lisas, et kehtib soovitus linnugripi riskipiirkondadesse mitte sõita, lindudega kokkupuudet tuleks siiski vältida ning kindlasti ei maksa surnud linde puutuda.
Sadikova rääkis, et eriti ettevaatlikud peaksid olema inimesed, kellel on kokkupuude lindudega – näiteks linnukasvatajad ja -käitlejad peaksid kasutama kaitsevahendeid – respiraatorit, kaitsekindaid ja -prille.
Eile kirjutas Maaleht, et mitte kunagi varem ei ole lindude gripi alamtüüp H5N8 lindudelt inimestele levinud, kuid nüüd registeeriti esimene selline juhtum Venemaal, kus nakatus seitse inimest. H5N8 on tänavu avastatud ka Eesti lindudel.
Inimesed, kes on kokku puutunud haigete kodu- või metslindudega ning nende väljaheitega, peavad jälgima 10 päeva jooksul oma tervist ning silmapõletiku või gripitaoliste sümptomite ilmumisel (palavik alates 38 kraadi) peavad viivitamatult arsti poole pöörduma.
Linnugripi haigusnähud inimesel:
• kõrge palavik (alates 38 kraadi),
• pea-, lihas- või kurguvalu;
• köha ja nohu;
• hingamisraskused;
• silma sidekesta põletik;
• kõhulahtisus.
Raskem tüsistus on kopsupõletik, millega võib kaasneda hingamispuudulikkuse sündroom.
