Eesti turismitööstuse katusorganisatsioonid ootavad turismitoetuste otsustamise taaskord edasi lükanud valitsuselt aja ratsionaalset kasutust ning pseudoprobleemide asemel riigis oluliste küsimustega tegelemist, nagu kriisis ägavate oluliste majandussektorite elushoidmine.
Kriisis väga tugevasti pihta saanud ning praktiliselt ettevõtluskeelu tingimustes tegutseva turismisektori jaoks on toetused ainuvõimalik tee kuni kevadeni vastu pidada, et siis turismi taaskäivitamiseks valmis olla ning iga järgnev päev on sektori alalhoidmiseks kriitilise tähtsusega. Seetõttu soovitavad liidud valitsusel esmajoones tegeleda riigi jaoks oluliste teemadega.
„Kahtlemata on rahva tervise küsimus prioriteet number üks ning töömahukas valdkond, kuid nädalate ja kuudepikkust valitsuse otsustamatust vaikselt talunud sektor ei saa aru, miks on vaja tegeleda näiteks abielureferendumi või abortide keelamise küsimusega, mis ei ole rahvale kindlasti olulisemad kui tuhandete leibkondade sissetulekute kadumine,“ kommenteeris Eesti Turismifirmade Liidu president Tiit Pruuli.
„Turismisektori puhul on teada, et enne kevadet ei ole leevendust oodata ning selliselt ägava sektori teemaga mitte tegelemine on aja ebaratsionaalne kasutamine. Ükski äriettevõte ei saa oma juhtimises lubada sellist totrust, et kriitiliselt olulised teemad järjepanu edasi lükatakse,” ütles Eesti Spaaliidu juhatuse liige Jaan Ratnik.
Eesti turismisektori ettevõtjad toovad välja, et meie naaberriigid Soome ja Läti on jõudnud teise koroonalaine toetused ära otsustada ning andnud sellega kogu sektorile jõudu ja lootust kriisi lõpuni vastu pidada. Soomes toetatakse ettevõtteid, kelle kogukäive on Covid-19 ajal langenud vähemalt 30% ning juba kavandatakse kolmandat abilainet. Lätis aitab riik katta perioodil juuli-september vähemalt 20% käibest kaotanud ettevõtete tõõjõukulusid.
“Eesti reisisektor on alates märtsist olnud praktiliselt ettevõtluskeelu all ning paljude ettevõtete võimalus piirangute tingimustes tööd teha on nullilähedane. Oktoobrikuu seisuga on alates aprillist keskmiselt 92% käibe kao tingimustes tegutsevad reisiettevõtted koondanud 41% ettevõtete töötajatest. Allesjäänutest on suur osa vähendatud või miinimumpalgal,” ütles Pruuli.
“Ettevõtjad on otsuseid oodates riigi potentsiaalsed kulud enda kanda võtnud, lükates koondamisi nädala kaupa edasi, sest ootavad valitsuselt kvaliteetset riigijuhtimist ning seisukohta toetuste osas. Sektor on erakordses kriisis ja oleme olukorras kus hotellide käive on langenud kuni 82%. Näiteks Tallinna hotellides on juba koondatud üle 60% inimestest. Iga nädal kuuleme kurbi uudiseid, kus ettevõtted lõpetavad oma tegevusi. Mida me veel ootame? ” küsis Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu juhatuse esimees Ain Käpp. “Kui valitsus leiab, et meie poolt pakutavaid teenuseid ei ole tegelikult vaja, laseme inimestel minna ja paneme uksed kinni,” lisas Käpp.
Turismiliidud on toetusettepanekutega korduvalt valitsuse poole pöördunud. 18. novembril toimunud kohtumisel väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Raul Siemiga kinnitas minister, et vahendid sektori toetamiseks on olemas ning ettepanek 25 miljoni euro suuruseks toetuseks Töötukassa vahenditest ning 5 miljoni euro suuruses enim kannatanud ettevõtetele viiakse valitsusse otsustamiseks. Tänaseni pole valitsus suutnud teemat arutamisele võtta.
