Muuseminõukogu komisjonid valisid välja Eesti muuseumide aastaauhindade nominendid. Muuseumiauhindade konkursile esitati 96 taotlust. Eesti muuseumide aastaauhindade konverents ja gala toimuvad tänavu erandkorras juunis Kuressaares.
“Käesolev aasta on olnud keeruline kõikidele, kuid taotluste koguarvu ja nominatsiooni saavutanud projekte vaadates võib öelda, et töö on olnud tasemel nagu alati. Meil tasub uhke olla, et Eesti muuseumid oskavad oma tööd teha professionaalselt ja huvitavalt ka keerulistes oludes,” ütles Muinsuskaitseameti muuseumivaldkonna juht Mirjam Rääbis.
2020. aasta Eesti muuseumide aastaauhindade nominendid on:
Muuseumikogu arendaja nominendid on Eesti Rahva Muuseumi projekt “Eesti pärand välismaal: kogumine ja kättesaadavaks tegemine”, Nukuteatrimuuseumi teatrinukkude katalogiseerimise projekt, Eesti Sõjamuuseum – kindral Laidoneri muuseum oma kogude digiteerimise töövoo korraldamisega.
Aasta konserveerimistöö kategoorias kandideerivad Eesti Kunstimuuseum projektiga “Konserveerides ekstravagantsist näitusele Ado Vabbe”, Eesti Meremuuseum “Kadrioru koge puhastamine, konserveerimine ja eksponeerimine” janing Eesti Vabaõhumuuseum “Hiiumaa Kuriste kiriku “Peaingel Gabriel” kujutisega ikonostaas”.
Muuseumihariduse edendaja tiitlit lähevad püüdma Eesti Rahva Muuseumi Eesti kultuuri kursus “Ela eestlaste elusid”, Eesti Maanteemuuseumi V laste liikluskonverents ning Haapsalu ja Läänemaa Muuseumide tegelusnäitus ja haridusprogramm “Pikk-pikk teekond”.
Teadustrükistest kandideerivad Eesti Ajaloomuuseumi raamat “Sõjaeelse Kaitseliidu hiilgeaeg ja häving Läänemaal”, Eesti Sõjamuuseumi – kindral Laidoneri muuseumi raamat “Eesti Vabadussõja ajaugu I ja II” ning Saaremaa Muuseumi raamat “ Saarlased Nõukogude sõjaväebaasidel jalus”.
Teadusürituse nominentide valikus on Eesti Sõjamuuseum – kindral Laidoneri muuseumi konverents „Väike aga võimekas? Paremus suuruse vastu sõjaajaloos“, Eesti Kunstimuuseumi konverents „Naiskunstnikud Balti- ja Põhjamaade muuseumides“ ja Tartu Kunstimuuseumi sümpoosion „Fotograafia retušeerimata ajalugu“.
Ajutiste näituste auhinnale kandideerivad Eesti Loodusmuuseumi näitus “Hirmus armas nahkhiir”, Eesti Rahva Muuseumi näitus „Elas kord…“ ning Tartu Ülikooli muuseumi näitus “Kivilõikekunsti lummus. Morgenstern 250”.
Püsinäituse komisjon on kolmeks parimaks valinud Kalevipoja muuseumi püsinäituse “Kalevipoeg”, Eesti Meremuuseumi püsinäituse “Meri tornis” ning Tartu Ülikooli muuseumi püsinäituse “Minu elu ülikool”.
Muuseumiarendaja nominendid on Eesti Loodusmuuseumi digimuutuse esimesed 72 tundi ehk head kriisi ei saa raisku lasta, Eesti Meremuuseumi Paks Margareeta renoveerimine muuseum-külastuskeskuseks ja Eesti Vabaõhumuuseumi digijaanipäev „Koos kodus“.
Tänavusele kogukonna sõbra tiitlile kandideerivad Eesti Maanteemuuseumi projekt “Lada 50 – rännak nõukaaja autokultuuri radadel”, Eesti Meremuuseumi “Võrdsed elamuslikud võimalused Eesti merekultuuripärandiga tutvumiseks Paksus Margareetas” ja Tallinna Linnamuuseumi Fotomuuseumi Isolatsioonidialoogid.
Võitjad kuulutatakse välja 2021. aasta juunis toimuval Eesti muuseumide aastaauhindade galal, millele eelneb traditsiooniline konverents. Sündmust korraldab Saaremaa Muuseum.
Eesti muuseumide aastaauhindade konkursi eesmärk on tunnustada parimaid muuseumispetsialiste ning tuua avalikkuse jaoks rohkem esile muuseumitöö erinevaid tahke.
Auhindu annavad välja Kultuuriministeeriumi muuseuminõukogu ning Eesti Muuseumiühing koostöös Kultuuriministeeriumi, Eesti Kultuurkapitali ja Muinsuskaitseametiga.
