USA ning mitmete Euroopa riikide majandused on siiani hästi vastu pidanud, kuid kindlustunde näitajad on olnud juba pikemalt langustrendis ning mõnes riigis saavutanud madalaima taseme alates viimasest finantskriisist. Ebakindlus edasiste majanduslike ja poliitiliste väljavaadete suhtes püsib. See kõik on juba avaldanud mõju globaalsele kaubavahetusele ning mitmes riigis on tööstustoodang pöördunud langusesse.
Autor: Tõnu Mertsina, Swedbanki peaökonomist
Meie hinnangul USA-Hiina kaubanduskonfliktis täies mahus kokkuleppe saavutamist niipea oodata ei ole, mis tähendab prognoosiperioodil jätkuvat ebakindlust kaubanduspoliitikas ning madalamat majandusaktiivsust.
Tööstussektori globaalne nõrgenemine on negatiivselt mõjutanud Euroala majanduskasvu, eriti Saksamaad. Riikides ja sektorites, mis on vähem sõltuvad tööstussektorist, näeme aga paremat arengut. Euroala majanduskasv aeglustub meie hinnangul sel aastal 1,2%-ni. Järgmisel aastal on majanduskasv meie hinnangul kõrgem (1,1%) kui varasemalt ootasime, põhiliselt seetõttu, et leppeta Brexiti tõenäosus on vähenenud. Meie prognoosi põhistsenaariumi järgi peaks Suurbritannia Euroopa Liiduga kokkuleppe saavutama.
Euroopa Keskpanga septembris otsustatud hoiustamise intressimäära langetamisel ja varaostuprogrammi taaskäivitamisel on praeguses negatiivsete intresside keskkonnas tõenäoliselt piiratud mõju. Meie prognoosi järgi Euroopa Keskpank eesoleva kahe aasta jooksul intressimäärasid ei tõsta. Kuna rahapoliitilised meetmed hakkavad end ammendama, oodatakse riikidelt üha suuremat fiskaalpoliitilist tuge.
Eesti majanduskasv on aeglustumas
Selle aasta esimesel poolel oli Eesti majanduskasv, nii sise- kui ka välisnõudluse toel, veel väga tugev. Kasv on aeglustumas, kuid meie prognoosi põhistsenaariumi järgi langusesse ei lähe.
Meie prognoosi järgi kasvab sel aastal Eesti majandus 3,2%. Väliskeskkonna halvenemine lähiajal tõenäoliselt süveneb ning see aeglustab meie majanduskasvu järgmisel aastal 2,1 protsendini. 2021. aastal ootame aga taas meie suuremate kaubanduspartnerite majanduskasvu mõningast paranemist, millel peaks olema positiivne mõju ka Eesti majandusele. Meie hinnangul kasvab Eesti majandus siis 2,5%.
Eesti peamiste kaubanduspartnerite keskmine majanduskasv on aeglustumas, mis on meie tööstusettevõtete ekspordikasvu väljavaated kesisemaks muutnud. Eesti peamise kaupu eksportiva majandusharu, töötleva tööstuse tootmismahu kasv on suuna allapoole võtnud, samas kui kõrgele tõusnud süsinikdioksiidi hinna tõttu vähenenud elektritoodang ja põlevkivikaevanduse mahud on SKP kasvule võrdlemisi tugevaks piduriks. Möödunud kolmel aastal majanduskasvule tugeva panuse andnud ehituse mõju on nüüd taandunud. Eelmise aasta keskpaigast kiirenenud jaekaubandusettevõtete müügimahtude kasv on ilmselt praeguseks oma tipu läbinud ning viimastel kuudel taas aeglustunud.
Majanduskasvu aeglustumine vähendab nõudlust tööjõu järele. Majanduskasvu aeglustumine koos tööjõupuuduse vähenemisega peaks senisel kiirel palgakasvul küll hoogu maha võtma, kuid see jääb ikkagi suhteliselt tugevaks. Meie hinnangul kasvavad palgad sel aastal 7,5%, järgmisel aastal 6,5% ning 2021. aastal 5,5%. Inflatsiooniga kohandatud netopalga ehk majapidamiste ostujõu kasv teeb aga tugevama kukkumise ning see pidurdab veidi ka eratarbimist. Palgakasvu aeglustumine aitab tagasi hoida hindade kasvu. Meie prognoosi järgi kasvavad hinnad järgmisel aastal 2,3% ning inflatsiooni pidurdumine peaks ka ülejärgmisel aastal jätkuma.
Eesti majapidamiste keskmine säästumäär on võrdlemisi tugev ja hoiused kasvavad kiiresti, kuid need on väga ebaühtlaselt jaotunud. Ligikaudu pooltel tööealistest inimestest on kuu lõpuks hoiuseid vaid 500 eurot või alla selle. Seega, üsna suur osa Eesti majapidamistest võivad võimaliku majandusšoki korral olla haavatavad. Meie prognoosi järgi püsib aga töötusemäär lähema paari aasta jooksul madal. Sel aastal ulatub see 4,9 protsendini, millest vaid veidi madalamat näitajat nägime viimati 12 aastat tagasi, majandusbuumi aegu.
Eesti ettevõtete tööjõukulud on teatavasti väga kõrgele tõusnud. Kõrge tööjõukulude osakaaluga ettevõtted võivad käibe kasvu aeglustumisel või languse korral raskustesse sattuda. See võib halvendada nende investeerimisvõimekust ning halvemal juhul tekitada probleeme laenude tagasimaksmisega. Tööjõupuudus, tööjõu kallinemine ning konkurentsivõime parandamise vajadus nii välis- kui koduturul suunavad ettevõtteid tootlikkuse tõstmiseks üha enam pingutama. Ettevõtete investeeringute struktuuris on suurenenud masinate ja seadmete ning muude varade osakaal, millel on tugevam mõju tootlikkuse parandamiseks. Vähemalt veel lähiaastatel madalal püsivad intressimäärad peaksid investeerimist soodustama. Tööjõu tootlikkus on viimastel aastatel paranenud, kuid selle taga on paljuski ka nõudluse kasv.
Käesolev majandusprognoos ei arvesta plaanitud pensionireformi võimalikku mõju majandusele. Samuti ei ole täpsema info puudumise tõttu arvestatud suuremate taristuprojektide võimaliku ehitusega prognoosiperioodil. Eelpoolnimetatud teemadega arvestame prognoosis siis, kui nende kohta lõplik ja täpsem info avaldatakse.
