Kõige populaarsemad piirkonnad talisupluse harrastamiseks on Tallinnas Noblessneri ja Lennusadama piirkonnas ning Saaremaal Kuressaare lahe ääres, selgus Maa-ameti üleskutsel valminud talisupluskaardilt.
Detsembris kutsus Maa-amet inimesi üles oma lemmikuid talisupluskohti kaardile märkima ja teistega jagama. Kokku märgiti Eesti mererandades 30 talvist ujumiskohta, millest 17 asub Harjumaal. Kõige enam hinnatakse talvise karastuskohana Noblessneri ja Lennusadama piirkonda Tallinnas.
Enamik talviseid mereäärseid vetteminekukohti on erinevatest sadamatest (Noblessneri, Lennusadam, Tilgu, Lohusalu), aga vette saab talviti minna ka liivarannalt, näiteks Salmistus, Pirital või Vääna-Jõesuus.
Kõige toredama nimega mereäärne supluskoht on Tillunire Muhumaal, kus on märkija sõnul aastaringselt jäävaba vetteminekukoht. Huvitaval kombel ei märgitud Ida-Virumaal ja Pärnumaal meres ühtki talisupluskohta.
Merest veelgi populaarsem on aga taliujumine seisuveekogudes, kus märgiti 51 talvist ujumiskohta. „Tundub, et eestlased eelistavad väiksemaid järvesid ja tiike, sest Peipsi ja Võrtsjärve kallastel ei märgitud ühtki vetteminekukohta,“ sõnas Maa-ameti ruumiandmeteenuste osakonna peaspetsialist Ann Rehemaa.
Mõistagi on järved eriti populaarsed Lõuna-Eestis. Järvedes ujutakse näiteks Võrumaal, Põlvamaal, Jõgevamaal ja Tartumaal. Elva kandis on järved eriti populaarsed, ära on märgitud Verevi, Vaikne ja Umbjärv. Viljandimaa taliujumise tõmbekeskus on muidugi Viljandi järv, kus kiidetakse mugavat vetteminekut paadisillalt. Häid taliujumistingimusi kiidetakse ka Klooga järve ääres Harjumaal.
Kaardil märgiti ära ka 15 asukohta jões. „Kui Pärnu rand kannab endas suvepealinna hiilgust, siis talvel armastatakse Pärnumaal karastada end hoopis jões – ära on märgitud supluskohad Pärnu, Audru, Reiu ja Kasari jõgedes,“ rääkis Rehemaa.
Hiidlased on julged meresujujad, kuid saarlased harrastavad vahel ka taliujumist Nasva või Põduste jõgedes. Tartu linnas saab end talvel vette kasta nii Anne kanalis kui ka Emajões Supilinna piirkonnas.
Siiski tuleb arvestada, et talisuplemine kuulub ekstreemsete harrastuste hulka ja kiire vooluga jõed on talviseks karastuseks ohtlikud. Enne suplust tuleks veenduda, kui sügav on vesi ja milline on veekogu põhi ning tagada, et vette minna ja sealt välja tulla oleks turvaline.
Kaardile jäetud kommentaaridest on näha, et kõige mugavamaks hinnatakse redelist vetteminekut. Vette karastama ei tohiks aga minna kunagi üksi ja alustajatel tuleks eelnevalt konsulteerida ka oma perearstiga.
Avastamist on kaardil rohkemgi ja kasutajate lisatud kommentaarid ning pildid on suureks abiks. Kui peamised taliujumiskeskused on läbi käidud, siis leidub eksootilisi kohti ka asjatundjatele.
Talviste ujumiskohtade kaardistamise näol oli tegemist suvise ujumiskohtade kaardistamise kampaania jätkuga talvises kuues. Septembris märkisid ligi 400 inimest kaardile Eesti parimaid supluskohti ning rahva lemmikuks krooniti Kunda rand. “Kõige põnevam oli lugeda inimeste kommentaare, mida nad ujumiskoha kirjeldamiseks olid lisanud. Kui esialgu oli plaanis luua kaart ajutise kampaaniana, siis lõpuks sai sellest päris hea abivahend,” kommenteeris Maa-ameti ruumiandmete peaspetsialist Ann Rehemaa. “Osavõtt oli nii aktiivne ja nii mõnigi kirjutas juba suviste kohtade juurde kommentaariks, et seal on ka talvel vetteminekukoht olemas. Seetõttu otsustasime, et teeme ka talisupluskohtade kaardistamiseks omaette üleskutse.“
Taliujumiskohad meres (kokku 30)
Harjumaal 17 märget, populaarseim on Noblessneri ja Lennusadama ala Kopli poolsaarel
Saaremaal 8 (Kuressaare Titerand ja Kungla sadam)
Hiiumaal 3
Lääne-Virumaal 2
Läänemaal 1
Jõed (15)
Pärnu jõgi 3
Keila jõgi 3
Emajõgi 2
Reiu jõgi 1
Audru jõgi 1
Kasari jõgi 1
Põduste 1
Nasva 1
Valgejõgi 1
Pühajõgi 1
Järved, tiigid, karjäärid (51)
Võrumaal, Põlvamaal, Jõgevamaal ja Tartumaal
Verevi, Vaikne ja Umbjärv
Viljandi järv
Jõekääru järv
Klooga järv
Harku järv
Viitna järv
Jõgeva veskijärv
Kurepalu järv
Põlva järv
Kääriku järv
Raatsiotsa karjäär Pärnumaal
Äntu järved Lääne-Virumaal
