12. novembril peeti Brüsselis arutelupäeva, kus peamiseks teemaks oli Euroopa ettevõtete konkurentsivõime maailmas. Vestlustes osalesid Eesti ettevõtted, Euroopa riikide innovatsiooniagentuurid ning Euroopa Liidu ettevõtlus- ja koostöötorganisatsioonid.
Ettevõtjate paneelis osalesid Skeleton Technologiesi valitsussuhete ja partnerluse asepresident Arnaud Castaignet, UP Catalysti tehnoloogia asepresident Einar Karu, Fibenoli äriarenduse juht Reet Nõmmoja ja Cybernetica teadusdirektor Dan Bogdanov.
Skeletoni esindaja Arnaud Castaignet’ sõnul vajab Euroopa innovatsiooni rahastamises paradigma nihet. “Siin tehakse maailmatasemel teadust, aga Euroopa ettevõtted ei suuda maailmatasemel skaleerida. Selleks on vaja märkimisväärset tõusu nii era- kui ka avalikus rahastuses,” sõnas Castaignet.
“Eriti kui me räägime kriitilisest infrastruktuurist nagu elektrivõrk, andmekeskused või kaitsetehnoloogia, siis ei ole tark olla sõltuvuses kolmandatest riikidest. Konkurentsis püsimiseks tuleb aga paratamatult mängu avaliku rahastuse kombineerimine erarahastusega,” ütles Skeletoni asepresident ning tõi näite, et Euroopa ettevõtete toetamine läbi avalike hangete on üks kasutamata potentsiaaliga võimalus.
“Kui me räägime Eesti ettevõtete võimalustest, siis minu hinnangul on kriitiline teha oma hääl kuuldavaks ka Euroopa Liidu tasandil, kust tuleb palju regulatsioone ja kus otsustatakse suurte rahade üle,” julgustas Castaignet ettevõtjaid oma huvide eest seisma. Seda on võimalik teha näiteks liitudes mõne teile olulise valdkondliku ettevõtlusorganisatsiooniga, teha koostööd teiste ettevõtete või EISiga.
Süvatehnoloogia ettevõtte UP Catalysti tehnoloogia asepresident Einar Karu sõnul ei ole Euroopal mõtet osaleda innovatsiooni võidujooksus olemasolevate tehnoloogiatega, vaid panustama peaks uutele tehnoloogiatele. “Näiteks akuturul on Hiina kindel liider nii tooraine kui ka tootmise poolelt. Ehk siis praeguste tehnoloogiatega ei ole võimalik Euroopal ega USA-l hinna osas enam Hiinaga võistelda,” sõnas Karu.
Tema arvates tuleks panustada uutele ja veelgi efektiivsematele tehnoloogiatele, seda samuti näiteks aku toorainete seisukohast. “Näiteks UP Catalysti patenteeritud tehnoloogiaga on võimalik toota süsiniknanotorusid ja grafiiti praegu teadaolevatest tehnoloogiatest kõige tõhusamalt ja jätkusuutlikumalt. Süsiniknanotorusid kasutatakse aga oma ideaalse elektri- ja soojusjuhtivuse tõttu väärtusliku lisandina ka akudes ja kütuseelementides,” selgitas Karu.
Karu nõustus Skeletoni esindajaga, et kriitiline pudelikael on uute tehnoloogiate skaleerimine tööstuslikule skaalale, mis nõuab suuri investeeringuid. “Oluline on, et Euroopa Liit ja riigid toetaksid uute tehnoloogiate ja ka jätkusuutlikke toorainete kasutamist ning kogu Euroopa akutööstuse väärtusahelat. Eriti oluline on toetus esimeste tehaste püstitamisel, kuna hind langeb vastavalt tootmiskoguste kasvamisele,” rõhutas Karu, kelle ettevõte on valitud ka Euroopa innovatsiooniprogrammi EIC Scaling Clubi liikmeks.
Klubi eesmärk on aidata 20% liikmetest nelja aastaga ükssarviku staatusesse. Selleks aidatakse näiteks ettevõtteid investorite leidmisel ja seadusandluses kaasarääkimisel ning pakutakse mentorlust. “Tehnoloogiaettevõtetel, kes tunnevad Euroopa rahastusprogrammide vastu huvi, soovitan esimese asjana võtta ühendust EISi rahvusvahelise rahastuse tiimiga, kes oskab juhatada õigete programmideni ja aidata ka sealt edasi,” sõnas Karu. Julgustav on statistika, et 120-st EIC Scaling Clubi liikmest on kuus pärit Eestist, mis teeb meist rahvastiku suurust arvestades kõige edukama riigi.
Cybernetica teadusdirektori Dan Bogdanovi sõnul on kõige olulisem, et Euroopa ettevõtetel oleks ambitsiooni tegutseda globaalselt ja müüa ka Euroopa Liidust väljapoole. Kui see soov ja “nälg” on olemas, siis muutub oluliseks see, kas EL ise oma ettevõtete tehnoloogiat ostab või mitte. “Esimene küsimus, mis klient küsib on, et millised kliendid teil kodukandis on. Kui juba Euroopa riigid ei ole oma ettevõtete tehnoloogiaid juurutanud, siis miks peaksid seda teised tegema,” küsis Bogdanov.
Euroopa innovatsiooni programmidest ja konsortsiumites osalemisest tasub mõelda kui võimalusest. “Ka siis kui projekti lõppklient ei näe välja, nagu ta kohe midagi ostmas oleks, tasub teda siiski kohelda kui klienti. Kui ta mõistab, et sinu ettevõte on usaldusväärne, töökas ja loob midagi inspireerivat, siis võib tal tekkida soov teiega ka pikemalt edasi koos töötada,” avas Bogdanov Cybernetica ärifilosoofiat.
EISi juhatuse liikme Sigrid Harjo sõnul on Eesti ettevõtjate huvide esindamine Euroopas oluline mitmel põhjusel. “Esiteks on seal meie suurust vaadates ammendamatud rahastusvõimalused riskantse arendustöö finantseerimiseks. Nimelt ulatub Euroopa Liidu innovatsiooniprogrammide eelarve sadade miljarditeni ning see on konkurentsipõhine raha, mille puhul ei ole piiranguid, kui palju toetust üks riik saab. Kõik sõltub sellest, kui uuenduslikke tehnoloogiaid me arendame ja kui aktiivsed rahvusvahelises koostöös oleme,” selgitas Harjo.
Teise punktina tõi ta välja, et rahvusvahelistes konsortsiumis osalemine ei tähenda ainult ühist arendustegevust, vaid koostööpartnerid võivad olla ka tulevased kliendid, kes aitavad eksporditurgudele sisenemisel.
“Meie Brüsseli esinduse roll on leida Eesti ettevõtetele sobivad rahastusvõimalused ja koostööpartnerid ning toetada neid vastavate programmide konkurentsis läbilöömisel,” sõnas Harjo ning kutsus kõiki huvitatud ettevõtteid EISi rahvusvahelise rahastuse tiimi ja Brüsseli esindaja Eve Päärendsoniga ühendust võtma.
Ürituse korraldas Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) esindus ELi juures Brüsselis.
Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) eesmärk on suurendada Eesti rahvusvahelist konkurentsivõimet, arendada ettevõtlust ja parandada inimeste elamistingimusi
