Täna lülitusid Eesti, Läti ja Leedu edukalt EL-i energiaturu koosseisu, ühinedes Poola kaudu Mandri-Euroopa elektrivõrguga.
See võimaldab Balti riikidel kasutada oma energiasüsteeme ühiste Euroopa õigusnormide alusel. Baltimaade sünkroniseerimine aitab kaasa kogu EL-i varustuskindlusele ning toetab ka taastuvenergia kasutusvõimalusi ning elektrihinna langemist tarbija jaoks.
„Täna on ajalooline päev – Balti riigid saavutasid energiasõltumatuse,” ütles Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen. “Viimased Euroopa elektrivõrgud, mis olid veel Venemaaga seotud, on nüüd täielikult liitunud Euroopa energia siseturuga. EL on seda projekti aastate jooksul toetanud rohkem kui ühe miljardi euroga. Nüüd lammutatakse veel viimased alles jäänud elektriühendused Venemaa ja Valgevenega. Balti riike vaenulike naabritega ühendanud ahelad on minevik. See on vabadus. Vabadus jätta ähvardused ja väljapressimine selja taha. Õnnelikku uue ajastu algust!“
Komisjoni president von der Leyen, energeetika ja elamumajanduse volinik Dan Jørgensen ning kaitse- ja kosmosevolinik Andrius Kubilius osalesid täna Leedus toimunud energiasõltumatuse päeval koos Baltimaade ja Poola riigijuhtide ja muude projektis osalevate osapoolte esindajatega.
Balti riikide sünkroniseerimine EL-i elektrivõrguga on suurprojekt, mida Euroopa Komisjon on viimase 15 aasta jooksul toetanud nii poliitiliselt, tehniliselt kui ka rahaliselt enneolematus mahus. See hõlmab üle 1,23 miljardi euro toetusi EL-i Euroopa ühendamise rahastust, mis katab 75% investeerimiskuludest, ning täiendavaid investeeringuid, mida rahastatakse EL-i taasterahastust elektritaristu tugevdamiseks Lätis ja Leedus. Projekti koordineeris Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustik (ENTSO-E).
Kõik projektiga seotud EL-i liikmesriigid, eelkõige Baltimaad ja Poola, ning ettevõtjad, investorid ja põhivõrguettevõtjad tegid koostööd, et viia projekt ellu kümme kuud enne algselt ettenähtud tähtaega. Edasised tööd hõlmavad 700 MW energiaühenduse Harmony Link ehitamist Leedu ja Poola vahele. See peaks valmima 2030. aastal.
Miks täna elekter kallines?
Kuna tänane elektri börsihind on kõrgem kui eile, on lihtne tekkima seos, et hinna tõstis kõrgeks sünkroniseerimine Mandri-Euroopaga. See ei ole tõsi. Elektri hinna kujunemist kommenteerib kliimaministeeriumi energeetikaosakonna juhataja Rein Vaks:
“Baltikumi elektri börsihinda toovad alla kaks komponenti: taastuvenergia tootmine ja ühendused Põhjamaadega. Täna pärastlõunal liigub elektri hind kõrgemaks kahel põhjusel:
1. Pärastlõunal vähenev tuulekiirus ei soosi tuuleenergia tootmist;
2. Põhjamaadest on praegu võimalik vähem importida soodsat elektrit. Põhjamaid ja Baltikumi ühendab tavapäraselt kolm kaablit: Estlink 1 ja 2 ning Nordbalt. Estlink 2 on teatavasti avariis. Saartalitluse katse tõttu on piiratud Estlink 1 ja Nordbalt kaabli kaudu toimuv import. Import normaliseerub pärast tänast, kui sünkroniseerimine on lõpule viidud.
