Justiits- ja digiminister Liisa Pakosta tegi eile riigikogule ülevaate kriminaalvaldkonna olukorrast Eestis. Minister tõi välja, et 2023. aastal suurenes registreeritud kuritegude arv üldiselt, aga positiivne on see, et alaealiste õigusrikkumiste arv on langustrendis. Suure tõusuga hakkasid eelmisel aastal silma arvutikelmused, mida registreeriti 2022. aastaga võrreldes peaaegu poole rohkem.
Eestis tõusis 2023. aastal registreeritud kuritegude arv pärast kümmet aastat. Käesoleval aastal on kuritegude arv kasvanud umbes 4%. Samas on Eestis võrreldes lähinaabritega vähem neid inimesi, kes peavad kuritegevust riigi suurimaks probleemiks ning 71% inimestest tunneb end siiski oma kodukandis pimedas turvaliselt.
Suure tõusuga hakkasid silma arvutikelmused, mida registreeriti 2022. aastaga võrreldes peaaegu poole rohkem. Kelmuste hulgas andsid tooni petukõned ja -sõnumid ning sotsiaalmeedia- ja meilikontode hõivamised.
“Eelmisel aastal pandi arvutit kasutades toime üle 2000 kuriteo ja seda on väikese Eesti kohta liiga palju,” ütles Pakosta. “Sellised kurjategijad kasutavad ära inimeste usaldust, teadmatust või vähest digipädevust. Probleem on tõsine, sest arvutikelmid tegusevad väsimatult ja mõtlevad välja aina uusi võimalusi, kuidas ohvreid püüda,” nentis minister. “Õnneks saame ise selliste kuritegude ennetamiseks palju ära teha. Näiteks rääkida lähedastega sellest, kuidas ära tunda kahtlast linki või veebilehte või uurida rohkem selle kohta, kuidas enda tundlikke andmeid uudishimulike võõraste eest paremini kaitsta.”
Pakosta tõi välja ka, et ehkki üldine kuritegevus oli veidi tõusujoones, näeme alaealiste puhul, et nende õigusrikkumised olid languses. “See on suurepärane uudis. Siinkohal peab tänama ka sotsiaal- ja haridussüsteemi, sest nemad tegelevad ennetusega. Jõulukuul on mul eriti hea meel tõdeda, et just tänu valdkonnaülesele koostööle oleme siia jõudnud,” lisas Pakosta. “Loomulikult ei ole meie töö sedapuhku tehtud, sest ennetustöö on maraton ja mitte sprint.”
Justiitsministeerium koostöös Victim Support Europe’iga piloteeris uued töövahendid, millega märgata kuriteoohvreid tervishoiusüsteemis ja pakkuda ohvrile tema vajadustest lähtuvat tuge. Nüüdseks on need saanud palju positiivset tagasisidet. Seetõttu algatati koostöös sotsiaalministeeriumi, Malta ja Portugali ning Victim Support Europe’iga rahvusvaheline projekt, mille raames häid praktikaid lihvitakse ja üle Eesti levitatakse.
Ohvrite abistamisele suunatud kriminaaljustiitssüsteemi arengut toetab ka Euroopa Liidu direktiiv, mis keskendub naistevastase vägivalla ja perevägivalla tõkestamisele. Selle eesmärgiks on parandada ohvrite juurdepääsu õiguskaitsele ning tugevdada abi ja tuge, mis arvestab naistevastase vägivalla ja perevägivalla ohvrite (sealhulgas seksuaalvägivalla) erivajadustega.
“Karistusõiguse seisukohalt on mitmed direktiivis kajastatud süüteod meil juba karistatavad, kuid lisanduvad ka uued, eriti kübervägivalla valdkonnas, nagu intiimse sisuga või manipuleeritud materjali jagamine ilma nõusolekuta ning küber-ahistamine,” selgitas minister.
Justiitsministeerium on valmis saanud ka kriminaalmenetluse seadustiku muudatused, mis võimaldavad senisest ratsionaalsemat kohtupidamist. Muudatuste kohaselt tuleb kohtus uurida tõendeid nende faktide kohta, milles poolte vahel on vaidlus. Samuti on lihtsam võtta meetmeid kohtupidamise venitamise vastu. Seadusemuudatusega parandatakse ka avalikkuse juurepääsu kohtulahenditele. Kui seni on kohtulahend avalikustatud alles pärast jõustumist, siis edaspidi avalikustatakse kohtulahendid Riigi Teatajas kohe pärast lahendi tegemist. See võimaldab tutvuda kohtupraktikaga selle tegemise hetkest. ,,Seadusemuudatus on heaks näiteks, et ehkki Eesti kriminaalmenetlus on Euroopas üks kiiremaid, on ikkagi võimalik protsessi optimeerida ilma inimeste põhiõigusi ohverdamata,’’ selgitas justiits- ja digiminister.
Samuti käib töö jätkuvalt selle nimel, et ennetada (korduv)kuritegevust, sealhulgas sõltuvusest ja vaimse tervise häiretest tingitud õigusrikkumisi. Selleks on valdkonnaülese ennetuse koordineerimiseks loodud ennetusnõukogu koos alatöörühmadega, kes on valmis saanud lähiaastate tegevusplaani. ,,Kuid enne, kui saame rõõmustada, et meil on ladusalt toimiv ennetussüsteem, peame tegelema ka sellega, et väheneks korduvkuritegevus ja nii noorte kui ka täiskasvanute riskikäitumine,’’ selgitas Pakosta.
2023. aastal vähenes üks masskuriteo liik – mootorsõiduki joobes juhtimine. Viimastel aastatel on suurem langus toimunud eeskätt korduvate joobes juhtide hulgas ja siinpuhul on suureks abimeheks olnud turvalised alternatiivid karistusele või korduvrikkujate puhul ka reaalne vangistus.
Pakosta tõi välja ka, et pikaajaline kriminaalpoliitiline suund, reaalne vangistus vaid siis, kui muul viisil on ühiskond ohustatud, näitas eelmisel aastal tulemusi. ,,Vangide arv on vähenenud sinnamaani, kus me saame osaliselt ühe oma kolmest vanglast sulgeda,’’ selgitas ta. ,,Olukorras, kus ühiskond tunneb end turvaliselt, saab seda pidada heaks arenguks,’’ lisas minister.
