Maakondades töötavate ajakirjanike tunnustamiseks mõeldud Anneli Ammase Hea Ajakirjanduse preemia saavad sel aastal Erik Gamzejev ja Erik Kalda, kes on 30 aastat hoidnud elus suurepärast eestikeelset ajakirjandust Ida-Virumaal.
Erik Gamzejev on Ida-Virumaa suurima meediväljaande Põhjarannik peatoimetaja ning Erik Kalda lehe tegevtoimetaja.
Kaks Erikut saavad preemia, sest nende juhitud Põhjarannik (koos selle venekeelse sõsarlehe Severnoje Poberežje) on Eesti üks parimaid maakonnalehti, mis omab kindlat kodanikupositsiooni nii Ida-Virumaa looduse kui kodanikkonna ja ka eestluse asjus. „Ilma Erikuteta oleks Ida-Virumaa hoopis vaesem,“ ütles üks preemia asutajatest Rein Sikk.
Peale selle, et Kalda ja Gamzejev on mõlemad andekad ajakirjanikud ning Põhjarannik on professionaalselt tehtud maakonnaleht, on mõlema Eriku tööl ka teine, hoopis laiem mõõde: Ida-Virumaal eestikeelse ja -meelse ajakirjanduse elushoidmine.
Kutsudes eestlasi Ida-Virumaale elama asuma, on Erik Gamzejev ühes oma arvamusloos öelnud, et Ida-Virumaale tööle ja elama tulemist tasubki võtta, kui võimalust teha üks isamaaline tegu. „Seda saavad teha nii õpetajad, arstid, insenerid, ettevõtjad kui ka paljude teiste elualade inimesed, kes saaksid anda selle piirkonna arengule uue hoo ja tugevdada eestimeelsust,“ kirjutas Gamzejev eelmisel suvel Põhjarannikus.
Kalda ja Gamzejev on preemia asutajate arvates Ida-Virumaa patrioodid kuubis. Neile läheb korda kõik, mis Ida-Virumaal toimub ja lisaks on nad ka Ida-Virumaa elavaks entsüklopeediaks. Pole asja ega inimest Ida-Virumaal, mille või kelle kohta nad ei teaks kümneid fakte ja tõikasid.
„Meie ei ole mõelnud, et lehe tegemine oleks missioon. Oleme ise siit pärit ja püüame teha oma lugejatele asjalikku, huvitavat ja mitmekülgset ajalehte nii hästi, kui oskame ja jaksame ning turuolud võimaldavad,“ ütles Erik Gamzejev.
„Me tahame eelkõige teha head ajakirjandust, sest Eesti üks suuremaid maakondi väärib seda, et siinsetel inimestel oleks võimalikult hea ülevaade oma kodukandis toimuvast ja nad oskaksid kriitiliselt hinnata ka seda, mida teeb kohalik võim,“ lisas Erik Kalda. „Minu meelest on meie ajaleht ka üks olulisi Ida-Virumaa identiteedi ja kogukonnatunde kujundajaid. Me naudime seda, mida teeme, sest Ida-Virumaa on nii põnev kant, et suudab ka paljunäinud ajakirjanikke ikka ja jälle üllatada.“
Erik Kalda töötab Põhjarannikus 1989. aastast, Erik Gamzejev 1992. aastast. Mõlemad on lõpetanud Tartu ülikoolis ajakirjandusosakonna.
Anneli Ammase Hea Ajakirjanduse ehk AHAA preemia väljaandjate soov on väärtustada head kohalikku ajakirjandust, mis leegitseva tulena mitte ainult ei kõrveta, vaid soojendab. AHAA preemia kuulutatakse välja täna koos teiste, Anneli Ammase abikaasa Andres Ammase Fondi tänavuste laureaatidega. Preemia rahaline väärtus on tänavu 500 eurot mõlemale laureaadile, lisandub kingitus, milleks sel aastal on Epp Margna maal „Kui hakkan laulma“.
AAHA preemia asutati 2019. aastal lahkunud ajakirjanik Anneli Ammase mälestuseks, kes tänavu saanuks 61-aastaseks. Anneli oli Eesti esimene erakapitalil põhineva maakonnalehe Lääne Elu üks asutajaid. Tema maakonnalehest alanud ja suurtes väljaannetes jätkunud ajakirjanikutöö näitas, et hea ajakirjandus põhineb inimlikel väärtustel, oskusel pealinnast kaugemale näha, Eestimaa armastamisel, kustumatul janul teadmisi täiendada, sõna valdamisel, oma lugude ainese tundmisel ja oma lugude kangelastest hoolimisel. Ta on võitnud ka uuriva ajakirjanduse Bonnieri preemia 2001. aastal. 2017. aastal pälvis ta Vabariigi Presidendilt Valgetähe V klassi teenetemärgi.
Anneli Ammase preemia ellukutsujad on tema sõbrad Enno Tammer, Risto Berendson, Urmet Kook, Kärt Anvelt, Kai Kalamees, Tuuli Koch, Piret Tali, Riste Uuesoo, Jaanus Piirsalu, Peeter Tali, Rein Sikk, Ivar Soopan ja Epp Alatalu.
AHAA preemia varasemad laureaadid on Ülle Harju Lõunalehes, Aime Jõgi Tartu Postimehes ja Urmas Lauri Lääne Elus tehtud silmapaistva ajakirjandusliku töö eest.
Erik Gamzejevi monoloog Põhjaranniku olulisusest Ida-Virumaal:
Jah, seda ühist Põhjaranniku tegemist on olnud juba üle 30 aasta. Eestlased on Ida-Virumaal küll vähemusrahvus, kuid maakonna suuruse tõttu elab neid siin ikkagi ligikaudu 25 000. See on suurem arv, kui mitmes terves maakonnas, sealhulgas Läänemaal, elanikke. Sageli mõeldakse mujal Eestis, et Ida-Virumaa on täiesti venestunud kant. Põhjarannik aitab oma lugudega pidevalt meelde tuletada, et see nii ei ole.
Lisan, et teeme Ida-Virumaal üle 30 aasta ka venekeelset ajakirjandust. Põhjaranniku venekeelne leht Severnoje Pobrežje, mis ilmub samuti kolm korda nädalas, on jäänud ainsaks venekeelseks paberil päevaleheks Eestis. Usume, et see aitab meie venekeelsetel lugejatel ülejäänud Eestit pisut paremini mõista ja emotsionaalselt lähedasemaks teha.
Lisaks anname kord kuus välja ka tasuta venekeelset ajalehte Severnoje Pobrežje Ekstra, trükiarvuga 50 000 eksemplari, mis jõuab otsepostitusega Ida-Viru suuremate linnade inimeste postkastidesse. Kuna venekeelsete lugejate seas on harjumus maksta nii paberlehe kui ka digilehe eest võrreldes Eesti lugejatega tunduvalt väiksem, siis see leht on üheks Eesti infokanaliks ka nende jaoks.
Eeldame, et ükskord pole põhjust teha venekeelset ajakirjandust, sest enamik Ida-Viru inimesi saab hakkama ka eesti keeles lugemisega, aga selleks kulub ilmselt veel aega.
Meil on eesti ja venekeelne uudisteportaal, mille kasutust rendime Postimehelt. See annab meie lugudele sageli ka suurema üleriigilise väljundi ja vabastab samas nüüdisaegse portaali haldamisega seotud askeldustest.
Kõigi kanalite ja keelte peale tuleb kokku lugejaid ligikaudu 80 000, ehk umbes samapalju kui Euroopa ühel suurema staadionil, Berliini olümpiastaadionil istekohti. Igaühel, kes tahab teha oma mõtteid, kaupu või teenuseid tuntuks Eesti ühes suuremas maakonnas, Ida-Virumaal, on mõistlik reklaamida end Põhjaranniku kanalites. Seda on oluline mainida, et kui kohalik leht ei ole arvestav reklaamikanal, ei ole ka võimalik teha sõltumatut kohalikku head ajakirjandust. Vähemasti mitte aastakümneid.
Kindlasti on Põhjarannik üheks Ida-Virumaa märgiks. Eriti pärast seda, kui maavalitsused ja ka mitmed maakondlikud asutused on ajalukku jäänud. Põhjaranniku lugejad on need, kes tunnevad huvi ja hoolivad sellest kandist. Oleme kasutanud lehe sloganina enne seda kui FBs šeerimine levinud polnud: Põhjarannik – jagades Ida-Virumaa rõõme ja muresid.
Meie ei ole mõelnud, et lehe tegemine oleks missioon. Oleme ise siit pärit ja püüame teha oma lugejatele asjalikku, huvitavat ja mitmekülgset ajalehte nii hästi, kui oskame ja jaksame ning turuolud võimaldavad.
Rõhume kohalikule sisule, sest vaid selles oleme tugevad ja unikaalsed. Rohkem, põhjalikumalt ja järjepidevamalt kui Põhjarannik, ei kajasta Ida-Virumaa elu ükski teine kanal. Erakorralisemad lood pälvivad ka üleriigiliste kanalite tähelepanu, aga oluline on just igapäevane järjepidevus sündmuste kajastamisel. Tuua nii-öelda pildile ka selle kandi huvitavaid ja erksaid inimesi.
Püüame teha kohalikku lehte võimalikult parimal moel ja objektiivselt, jäädes samas võimu teostajate suhtes kriitiliseks, sest see on vaba ajakirjanduse oluline roll. Olgugi et osad kohalikke linnade ja valdade juhid arvavad, et kohalik leht peaks olema ühtlasi kohalik mainekujundusagentuur. Aga õnneks mitte kõik.
Boonuseks on pigem see, et mitmekihiline Ida-Virumaa on ajakirjanduse tegemiseks Eesti üks põnevamaid piirkondi, kus on küsimuseks pigem see, kuidas jõuda see kõik kinni püüda ja lugejateni tuua. Aga sellega on meie väikse toimetuse tublid inimesed aastakümneid püüdnud hakkama saada.