Uus koroonaviiruse ohu ägenemine jätab tõenäoliselt tuhanded inimesed töötuks või sunnib neid otsima muud ametit. Suvekuudel abiks olnud palgatoetuse lootust enam ei ole, hakkama tuleb saada omal jõul, kirjutab Maaleht.
Turismifirmade liidu hiljutine kiri peaministrile ja sotsiaalministrile oli appikarje, milles kirjeldatud traagiline stsenaarium võib olla ülepingutatud, ent kui nii peakski minema, siis järgmist kevadet ei näe suur hulk turismiettevõtteid. Kurbmängus jäävad kannatajaks halvimal juhul 15 000 inimest, ent turismist kaudselt sõltuvaid ja töökaotuse ohus töötajaid on veelgi rohkem. See tähendaks Eesti töötute arvu suurenemist ligi 65 000ni.
“Turismisektoris töötas enne kriisi algust, 2019. aasta lõpus ligikaudu 30 000 inimest. Sektori esindusorganisatsioonid on teinud ettepaneku toetada 50% olulisemate spetsialistide tööhõives hoidmist, st umbes 15 000 inimest, järgmise aasta kevadeni,” kirjutas turismifirmade liidu peasekretär Mariann Lugus Jüri Ratasele ja Tanel Kiigele saadetud kirjas.
Luguse reaktsioonile eelnes Tallinki teade 2500 töötaja koondamisest ja turismiettevõtete ühiskiri pealkirjaga “Turismisektor tüürib katastroofi poole. Elame põhimõtteliselt ettevõtluskeelu all”.
Nädala jagu hiljem ei ole ühelgi riigi esindajal neile midagi lohutavat öelda. Pigem vastupidi – kõik liigub sinnapoole, et turismisektor peab ise hakkama saama, sest majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ega rahandusministeerium näe võimalust, et koroonakriisi tõttu enim kannatanud majandusharus hakataks nende palgatoetuse palvet rahuldama.
Loe pikka ülevaadet majandusasjatundjate hinnangutest Maalehest.
