MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi tellimusel läbi viidud küsitluses uuriti, kuivõrd suure ohuna tajuvad inimesed praegusel hetkel koroonaviirust. Küsitlusest selgus, et 46% vastajatest peab gripiviirust oma ja oma lähedaste tervisele ohtlikumaks kui koroonaviirust.
Koroonaviirust peab gripiviirusest ohtlikumaks kaks korda vähem inimesi ehk 23% küsitlusele vastanutest. Küsitluse viis 3.-4. märtsini 500 inimese seas läbi Norstat Eesti AS.
Hiinast alguse saanud koroonaviirusesse on nakatanud 4. märtsi seisuga 2 Eesti elanikku ning riik on rakendanud ning rakendamas viiruse tõkestamiseks mitmeid meetmeid. Sellest tulenevalt sooviti teada, kui suure ohuna uut tüüpi viirust tajutakse, kas praeguseid meetmeid viiruse tõkestamiseks peetakse piisavaks ning kuivõrd on sundinud nakatumise oht inimesi enda plaane ümber tegema.
Üldise ohutaju mõõtmiseks paluti inimestel vastata küsimusele: “Kumba peate oma ja oma lähedaste tervisele suuremaks ohuks…” Vastusevariantidena oli ette antud “Gripiviirust”, “Koroonaviirust” või “Ei oska öelda”. 46% küsitletutest pidas ohtlikumaks gripiviirust, 23% koroonaviirust ning 31% vastas “Ei oska öelda”.
Riigi poolt rakendatavate meetmete kohta küsiti: “Kas Teie arvates on Eesti riigi poolt koroonaviiruse tõkestamiseks rakendatud meetmed piisavad?” 59% küsitletutest peab meetmeid piisavaks (vastas “Jah” või “Pigem jah”), 24% ebapiisavaks (vastas “Pigem ei” või “Ei”) ning 17% vastas “Ei oska öelda”.
Isikliku käitumise kohta küsiti: “Kas Teie isiklikult olete teinud või kavatsete teha koroonaviiruse tõttu oma plaanides muudatusi?” 72% ei ole teinud või ei kavatse teha oma plaanides muudatusi (vastas “Pigem ei” või “Ei”), 23% küsitletutest on teinud või kavatseb teha oma plaanides muudatusi (vastas “Jah” või “Pigem jah”) ning 5% vastas “Ei oska öelda”.
Norstati Kiirküsitlus viidi läbi 3.-4. märtsini 18-aastaste ning vanemate Eesti kodanike seas ja sellele osales kokku 500 vastajat. Statistiline viga on antud valimi puhul +/- 4,4%. Norstati Kiirküsitlus on esinduslik veebiküsitlus, mis viiakse läbi mõne päeva jooksul ning see selgitab välja avaliku arvamuse hetkeseisu päevakajalistes küsimustes minimaalse ajaga.
