Tänavu saab 10 aastat ajast, mil sai valmis suur Haapsalu promenaadi ja kuursaali remont. Tegelikult on aga linnarahval põhjust tähistada veelgi suurema numbriga tähtpäeva – 90 aastat tagasi lõppesid samuti promenaadi ja kuursaali remonditööd.
Ajalugu kordub. Nii 10 kui ka 90 aastat tagasi lõppenud remonditöö võeti ette sellepärast, et promenaadi räsis võimas torm ja veetaseme tõus.
1930. aasta kuurortisuve ettevalmistused sarnanevad 2009. ja 2010. aastal toimunuga. 2005. aasta jaanuaritormi laastamistöö järel oli vaja promenaadi kaldakindlustust kapitaaliselt uuendada, sest kivirinnatis ähvardav vette vajuda. Remont algas 2008. aasta veebruaris. Lisaks kaldakindlustusele sai uue ilme kuursaal.
Nii oli ka 1930. aastal, millele eelnenud aasta sügisel tegi torm palju kurja. Tollal asus linnavalitsus promenaadi üles ehitama juba mõni kuu pärast tormi, 1930. aasta jaanuaris, et kuurorti üks tähtsaim paik korda saaks.
Tolleaegne Lääne Elu kirjutas promenaadi ülesehitusest kuni selle lõpetamiseni. Lääne Elus ilmus ka tähelepanekuid seltsielust ja lugusid Haapsalust väljaspool elavailt inimestelt, kes promenaadi kirjeldasid. Allpool tsiteeritud artiklite kirjaviis on muutmata.
Kliki pildil ja vaata fotogaleriid 2009. aasta suvest, mil promenaadi veel remonditi:
19. oktoober, 1929
Tormi hävitustöö Läänemaal. Haapsalu rand üleujutatud ja lõhutud. – Põlised puud maas loogus. Haapsalu linn sai 500.000 kahju.
Teisipäevane torm on rohkesti kahju sünnitanud Läänemaal, eriti Haapsalus. Suure promenadi äärne merekallas Kuursaali ümbrusest kuni Vilmsi puiestikuni on täiesti hävitatud. Kalda tn. juures Haapsalu Kaunistamise Seltsi poolt ehitatud kaitsevall on põhjalikult rikutud. Puiestikus on palju põliseid ilupuid maha murtud. Linnavalitsus arvab, et parandus ja kordaseadmise tööd tulevad maksma ligi 500.000 senti. Linnas on majade plangud maas. /—/ Tervelt maalt tulevad teated, mis kõnelevad miljonitesse ulatuvatest kahjudest. Tuule tugevus on ulatanud kuni 10 pallini.
15. jaanuar, 1930
Haapsalu kalda parandamine algab neil päevil. Tööjõuna kasutatakse tööta töölisi, neid on linnavalitsuses registreeritud 40 ümber. Teatavasti lõhkus oktoobritorm Haapsalu merekalda, mille korda seadmine läheb maksma umbes 1 miljon senti. Nüüd on linnavalitsusesele riigi poolt krediit avatud 1–e miljoni suuruses ja kalda parandamine algab neil päevil.
1. veebruar, 1930
Haapsalu merikallas ehitatakse püsti, mitte längus, nagu oli kavatsetud varemalt. Teatavasti on püstkallas lainete vastu vastupidavam.
12. aprill, 1930
Muretud kaldaehitajad Haapsalu promenadil. Kas ei tule kallas naiselikult habras?
Kui varakevadine päike meelitab sind promenaadile jalutama, siis puiestiku jõudes näed kaunist idülli: salk mehi ja naisi toetudes labida vartele ajavad mõnusat juttu. On ju võrratu nauding ilusatel kevadpäevadel ajada juttu ilmast ja maast. Soovimata külalise lähenedes, tõuseb naistes tööhimu, kiiresti hakkavad liikuma labidad ja liiv ning kivid vuhisevad läbi õhu. Kuid mehi ei ärritagi soovimata külaline. Nad tõmbavad edasi piipu ja istuvad koguni kivirahnudele. Saabub ju varsti lõuna ja peab veidi puhkama toiduvõtmiseks. Kuid kas ei saa kallas sel viisil naiselikult habras, kui puudub juures mehe käsi. Pealegi ei toetu uus kaldamüür nii tugevale alusele kui endine. Ta on merele palju ligemal.
26. aprill, 1930
Haapsalu ettevalmistused suvehooajaks
Haapsalu on kevadpäikese mõjul muutunud elavamaks. Varajane ja soe kevad tuletab meelde kõigile, et varsti hakkavad siia saabuma suvevõõrad. Puhastatakse ja remonteeritakse maju, seatakse joonde õhuküllased ja päikeserikkad suvekorterid.
Linnavalitsus on reklaami peale aegsasti mõelnud ja seda tehakse ka enam–vähem ajakohaselt. Ka linna välise ilme eest kantakse hoolt, sest on ju kaunis välimus mõjuvaim reklaam. Kallas, mille purustas möödunud sügisel torm, saab juba parandatud ning on ka küllalt nägus. /—/
24. mai, 1930
Kuursaalile uus välimus
Kuursaali otsustas linnavalitsus algavaks suvehooajaks uuesti värvida, sest vana roheline oli väga luitunud ja määrdunud ning jättis hale-labase mulje. Värvimisetöödega on juba alustatud ja need viiakse varsti lõpule. Uus kuursaali värv on – beež, mis palju rõõmsam ja kaunim kui endine värv.
31. mai, 1930
Hooaeg algab 1. juunil
Haapsalu igaaastane hiilguse ajajärk jõuab ligidale. Pühapäeval 1. juunil algab suvitushooaeg. Pidulikult avab hooaja Läänemaa Seminari sümfoonia orkester pühapäeval kell 12 p. Poska puisteel, kõlakojas. /—/ Haapsalu orkestrid mängivad promenadil ka nädala sees. /—/ Päevase muusika ajal, pühap., k. 12–2–ni, on promendaadil I algkooli loterii – esimene loterii sel suvehooajal. Õhtul kell 6 on kuursaalis I algkooli kevadpidu. Noorte kaskedega ehitud saalis heliseb võimas noorte laul ja tervitab meie noore kevade luhtavat õiteküllust. Näitelaval tantsivad kõiksugused printsid ja printsessid ning murueide tütred, lendavad liblikad ja keksivad kitsed, jänesed, maahaldjad ja vanapaganad. Puhveti eest hoolitseb täiendusklass. Vaheaegadel ja tantsuks mängib kaks orkestrit – Gümnaasiumi ja Misa–bandi oma. Orkestrandid on suuremalt osalt kõik I algkooli endised kasvandikud, kellest paljudel juba keskkool seljataga.
Puhastulu loteriist ja õpilaspeost läheb kooli raamatukogu täiendamiseks ja lõpetajate ekskursiooni toetamiseks.
Olgu hooaeg 1930. Haapsalule kaunimaid ja külalisrohkemaid!
4. juuni, 1930
Haapsalu uus nägu.
/—/ Kuursaali uus välimus on meeldiv. Restoran on väga maitsekalt dekoreeritud. Eriti äratavad tähelepanu ilustised puhveti ruumis. See on kunstnik Annipajo töö. Kuuldavasti dekoreerib ta ka saali.
2. juuli, 1930
Lugemistoa korraldusest kuursaalis. Rõõmu tekitav algatus. – Ajakirjade ja lehtede arv piiratud. – Tarvilik ka väike kuurordi ja turismi küsimust käsitlev raamatukogu.
Lugemistuba kuursaalis on muidugi uudiseks. Kuid see on sümpaatne ja väga tarvilik asutus, mida avada oli viimane aeg. Võrdlemisi mugavasti on valguserikas terassituba sisustatud, korvmööbel mugavate tugitoolidega ja elegantne laud rahuldavad täiesti. Lugejaid on peaaegu alati, kõige rohkem siiski muusika ajal, sest orkestri helidki tungivad ajalehe puurija kõrvu.
Eesti suuremad ajalehed leiame sealt kõik. Nii Päevalehe, Postimehe, Vaba Maa, Kaja ja Rahva Sõna uudiseid võime lugeda. Imelikul kombel puudub kohalik leht Lääne Elu, kuid loodetavasti võib teda sealt edaspidi leida.
Väljamaa ajalehtedest on võimalus sirvida soome Helsingin Sanomat, rootsi Svenska Dagbladet, saksa Berliner Tageblatt ja Revaler Bote, vene Segodnja ja Vesti Dnja.
Ajakirjadest paistab silma B. Illustrierte Zeitung, Die Woche, Suomen Kuvalehti ja Svenska Dagbladeti lisa. Eesti ajakirjadest on laual vaid kauni välimusega Olion, perekondlik Kodu ja kristlik Noorte Elu.
Väike valik siiski lugemiseks. Linn võiks selle peale rohkem kulutada. Lugemistoale ei ole see alandav, kui leiaksime sealt Loomingu, Noole ja mõned eriala ajakirjad.
Lugemistoas peaks olema samuti kapp, mis sisaldab kõik Eestisse, turismisse ja kuurortidesse puutuvad koguteosed ja teosed. Rikkalikum peaks olema ka väljamaa lehtede ja ajakirjade valik. Selleks tuleks vastavad summad võtta linna eelarvesse.
Lugemistoa seintele tuleks riputada eesti kunstnikkude reproduksioone, valides hulga seast tähtsamate kunstnikkude väärtuslikumaid töid.
Nii saaksime kuursaali juure puhtkultuurilise ilmaga toa. – Praegune algatus on aga erakorraliselt rõõmustav nähe.
2. juuli, 1930
Lamamise toolid rannas
Kuursaali juurde on linnavalitsuse poolt välja pandud lamamise toolid. Tarvitamine maksab 10 senti tund. Toolid on otstarbekohaselt ehitatud ja nägusad. Esialgu on toole 5, ent kui tarvidus nende järele suureneb, siis muretseb linnavalitsus juurde.
2. august, 1930
Inimesi ja pilte promenaadilt. Inimesed muusikal
Kõlakoja juure käivad nüüd kokku Haapsalu närvid ja veresooned. Seal on muusikanautijaid ja neid, kes omakorda “naudivad” viimaseid.
Generalissimust esindab seal kindral Soots. Ta kõnnib erariides ja ei puudu peaaegu üheltki ettekandelt. Viimasel ajal saadab teda keegi hall vanahärra, kuid tihti näeme teda ka vestmas noorte daamidega. Salapäraselt naeratades istub ta kõrval tihti ka sekretär Maurer ja vestab kindralile Haapsalu saladustest. Kahju, et kindral pole vormis, siis oleks rannal nagu veidi uhkem olnud. Hoopis vähe käib muusikal kindral Roska ja Põder. Nad rohkem vist mudavanni mehed, Soots on seltskonnamees, uurib hoolega aga pääle selle veel lossikindluse strateegilist tähendust.
Suvekuninganna pr. Beermann sõitis esmaspäeval ära, tema ei ilusta enam meie randa. Kuid kaks näitsikut võluvad veel meeli. Suveorkestri juhi tütar jalutab veel promenaadil ema saatel ja teeb segaseks oma süütu pilguga mõnegi mehe meeli. Kelmikam on prl. Pliesniku pilk, kes kõnnib saleda piirivalve ohvitseri kõrval.
Linnapea dr. Alver on sageli promenaadil, terretusi tal vastu võtta palju, igaühega tuleb veidi juttu puhuda. Kui lahket peremeest võib leida teda igalt poolt.
Miina Hermangi istuvat tihti muusikal, kuid mina pole mitte meie lugupeetud heliloojat näinud.
Kes aga korrapäraselt muusikal on alati, see on prof. Sild. Tema teeb pääle muusikat oma väikesed tuurid ka kaugemale ning püüab vist pääst hetkeks välja puistata kõik hauakivid, ristid, mälestustahvlid ja muud vanad asjad.
Komissar Freudensteini voolitud ja uhket kogu näeme tihti, meeldiv abikaasa käevarrel.
Prefekt Kokla on nüüd puhkusel, ta harjutab end erariideid kandma ja kasutab hoolega lugemistuba.
Maleva päälik major Reinhold on ka üsna tihti promenaadil ja alati erariides. Püüab süveneda ja neerudeni läbi katsuda vana Haapsalut. Ohvitserkonda esindab samuti major Tõnso, kes tavaliselt toob muusikat kuulama ka perekonna. Kolmandat meie linna majorit, karnisoni ülemat Baumanni näeme harvem.
Silmatorkavaid iludusi joht ei näe, kuid lõpmata veetlevaid daame on palju. On ka noori prouasid, kes ei kanna laulatussõrmust ja kes lahkudes viivad südames kaasa kauni armuloo, mis ainuke troost vana kõrval istudes.
Haapsalu näitsikute igatsevad pilgud on aga juhitud sissesõitnud kavaleeride valgetele pükstele: oh jumal, peaks ka mind õnnistatama. Liival viibivad meheleihkajaid tütarlapsi on Mudasalus külluses.
Haapsalu üliõpilaskond tõmbub tavaliselt erilooži. Seal siis istutakse ja arvustatakse seltskonda. Noored mehed püüavad džentelmenid olla pealaest jalatallani ja sellepärast ei lasku alla rahva hulka.
Piltnikud muusikal
Piltnikud on lugupeetud härrad. Nii kui nad oma masina üles seavad, siis kogub sinna ette kohe parv neid inimesi, kes kerges fotogripis. On supelsaksu, kes lasknud end pildistada paarsada korda ja ikka hoolega edasi rahuldatakse seda kirge. Minna on siis tore sügisel koju ja näidata pildirikast albumit: “Vaat’ Haapsalus on suvitatud!” Mõnikord on rüselemist ja tõukamist objektiivi ees, kõik sooviks endale paremat kohta, kus võiks võtta majesteetlikku poosi. Ent fotomehed on teinekord üpris tujukad, tõstavad aparaati paarkümmend korda ja vastavalt nii mitu korda tuleb ka uuesti poosi võtta.
Muusika vihma ajal
Muusika vihma ajal on kõige suurepärasem. Sel lihtsal põhjusel, et siis kolitakse saali ja helidest ei lähe midagi kaduma. Kord nädalas peaks olemagi muusika saalis, et saaks kontserti ka need täielikult nautida, kes tõsiselt hindavad muusikat. Kontakt orkestri ja publiku vahel muutub samuti palju elavamaks ja tihedamaks, on nagu midagi sütitavat õhus. Need mõned vihmased päevad, millal orkester kuursaalis on mänginud, on kaunimad mulle sel suvehooajal. Vabaõhu muusika mind ei kütkesta.
16. august, 1930
Läänemaa Rivieras. J. Lukats. Maailmarändur. (Rändas kaks korda ümber maailma – autor)
/—/ Astud merekaldale. Kuldrannake, su kuldse kollase liiva peal siblivad lapsed või sulistavad vees. Väike majake, kuhu ainult lapsed sisse pääsevad, suure selg ei paendu sisseronimiseks. Maja taga kiik. Postil sõuavad purjelaevad üksteist tasa tuul käes ajades. See on laste paradiis! Lõbus mudilaste nurgake, oma kodu. See on uudis, see on ilus ja armas, see on laste Riviera.
Merelt vahib valge karu ja eemalt sügavmerelt hülge, kaitstes vahimeestena laste paradiisi “metsikute mereelukate” eest.
Paviljonis mängib muusika, tuul kannab mahedad helid kaugele mere taha Noarootsi poolsaare poole. Kas kalad seda ka kuulevad. Vist küll.
Pinkidel istuvad kuulajad, daamid, härrad, nagu see moodsas kuurordis peab olema. Aga miks on siin pingid ridadesse paigutatud just kui kirikus? Kas see ametlik laad ja püha üksluisus on pärit kaugest minevikust? Miks ei asetu kuulajad kaunites ringides ja gruppides toolidel, nagu see kuurortites moeks? Ametlikku laadi istumine pole mõnus ega tõsta meeleolu. Vabandada võib jälle Haapsalu vana “traditsiooniga”, mis nii armas ja aus, kuid mitte luulelik ja maitserikas.
Isiklikke mälestusi Haapsalu elust umbes 60 aasta eest. Kirjutanud prof. M. J Eisen
/—/ Supeluskoht. Aasta 60 eest oli Haapsalu juba laialt kuulus supeluskoht, kuhu igal suvel Venemaalt palju võõraid ilmus. Aga juba 60 aasta eest taibati, et varematel aegadel Haapsalul palju soodsam hooaeg olnud, nimelt neil aastatel, kui keiserliku perekonna liikmed seal suvitasid. Siis kihanud Haapsalu venelastest ja raha voolanud rohkesti. Kuid sel puhul, kui mina augusti alguses Haapsalusse esimest korda jõudsin, puudusid keiserlikud külalised. Sellegipoolest ei võidud supelsakste puuduse üle kaebata. /—/ Ranna promenadil mängis suvel muusika, mõnikord lossivaremetes, kuhu melleldi mindi jalutama.
13. september, 1930
Haapsalu linnulennulennult. Shnuki.
/—/ Promenaad on tühi kui kirik äripäeval, raudkülma merd palistab valge vahuviirg. Kuursaali küljes rippuv “veesoojus 14 kraadi” suudab suplema meelitada vist küll ainult Laasi taolisi Irbeni väina ületajaid. Tõmban mantlikrae üles, sest isegi kivil kükitav lubjatud jääkaru näib jäise sügistuule käes vesiseid silmi pilutavat.
Kuursaal vaatab nukralt merele; tal tuleb hulk aega oodata, kuni saabub uus hooaeg ja rõõmsameelne suvitusrahvas.
