Kodule ventilatsioonisüsteemi valima hakates tuleb esmalt paika panna ootused ja kriteeriumid, millele süsteem peab vastama.
On palju tehnilisi detaile ja eripärasid, mis üht süsteemi või konkreetset ventilatsiooniseadete tootjat teisest eristavad, aga esmatähtis on vaadata peamisi näitajaid nagu efektiivsus, energiatarve, kasutusmugavus, lisafunktsioonid ja maksumus.
Uue kodu ehitamisel on lahenduse valimine ja planeerimine lihtsam, sest saab juba projekteerimise faasis võtta arvesse hoone mahtu, ruumide planeeringut, ehitusmaterjalide valikut ja muid aspekte, mis mõjutavad optimaalseimate ventilatsiooniseadmete valikut konkreetsele hoonele.
Üldjuhul ei teki uue hoone rajamisel ka ehituslikke ja tehnilisi takistusi, miks üht või süsteemi koju paigaldada ei saa. Juba olemasoleva kodu puhul tuleb spetsialistidega põhjalikult nõu pidada, milliseid tehnilisi lahendusi konkreetsed eluruumid võimaldavad.
Tõhusus tagab kvaliteedi
Ventilatsioonisüsteemi efektiivsuse all peetakse silmas seda, kas süsteem suudab tagada piisava õhuvahetuse ja seeläbi kvaliteetse õhu kõigis ruumides. Ühtlane ja pidev õhuvahetus terve kodu ulatuses on tähtsaim kriteerium, mida ventilatsioonisüsteemi valides silmas pidada. Seejuures tuleb arvesse võtta hoone küttesüsteeme, niiskete ruumide hulka, avatäidete soojapidavust kui muid väiksemaid nüansse.
Energiatarve, mida samuti tasub jälgida, ei tähenda pelgalt ventilatsioonisüsteemi enda otsest elektrienergia tarbimist, vaid pigem seda, kuidas ventilatsioon mõjutab elamu energia-, kütte- ja jahutamise kulusid. Näiteks külmal talvepäeval otse toru kaudu jaheda välisõhu tuppa puhumine pole just kõige arukam teguviis. Peale selle, et ruumi temperatuur muutub ebaühtlaseks – sissepuhke lähedal jahe ja küttekeha kõrval liiga palav – mõjutab see oluliselt ka küttekulusid. On ju selge, et kui pidevalt peale jooksev jahe õhk viib toatemperatuuri alla, siis selle kompenseerimiseks tuleb intensiivsemalt kütta.
Soe õhk tuppa tagasi
Tänapäevased komplekssed ventilatsioonisüsteemid on soojustagastusega, mis tähendab, et soojaks köetud siseõhk suunatakse soojusvahetisse, kus see enne hoonest väljumist soojendab õuest tuppa liikuva värske õhu üles ja tubadesse jõudev õhk on ligilähedaselt sama temperatuuriga kui ülejäänud siseruumides ringlev õhk. See tagab ühtlasema temperatuuri kõigis ruumides ja vähendab võrreldes soojustagastuseta ventilatsiooniga märkimisväärselt kütteenergia tarbimist. Üks efektiivne soojustagastusega ventilatsioon suudab kinni püüda ja tuppa tagasi suunata koguni üle 80% soojusest.
Kasutusmugavuse kriteeriumiks võiks olla see, et ventilatsioonisüsteemi igapäevase juhtimisega saab hakkama ka kooli jõudnud laps. Parimad süsteemid on need, mis juhivad ennast ise, reageerivad muutustele väliskeskkonnas ja suudavad monitoorida õhuniiskust, CO2 sisaldust ning kohanduvad vastavalt sellele. Mõned lahendused suudavad tuvastada, kas inimesed on kodus ja kui neid pole, siis häälestavad süsteemi madalamale koormusele, et säästa energiakulusid. Ka võib mõningatel juhtudel osutada kliendi jaoks tähtsaks võimalus kaugjuhtida ventilatsioonisüsteemi arvuti või äpi teel.
Väikesed vajalikud lisad
Ventilatsioonil võib olla teisigi lisafunktsioone. Näiteks allergikud võiks vaadata, milliseid filtreid süsteemis kasutatakse ja kuivõrd efektiivne on seade peenosakeste ja allergeenide kinnipüüdmisel.
Niiskustagastus on äärmiselt kasulik ja vajalik lisafunktsioon, mis tagab, et lisaks puhtale õhule oleks toas ringlev õhk ka sobiva niiskustasemega. Eriti tähtis on see talveperioodil, kui kütmine kuivatab õhku ja samal ajal on väline õhuniiskus külma ilmaga väga madal. Ilma niiskustagastuseta süsteemide puhul võib see tähendada madalast õhuniiskusest tulenevaid vaevusi nagu kuivad silmad või kinnine nina.
Loomulikult ei saa ventilatsioonisüsteemi valides üle ega ümber rahast. Ventilatsioon on pikaajaline investeering ning selle valikul tuleb arvestada, et hilisem ümberehitus või täiustamine võib osutada kordi kulukamaks, kui kohe alguses kogu süsteemi kompleksne väljaehitamine.
